Kuigi seaduse järgi peab igal Eesti kodanikul olema taskus isikutunnistus ehk ID-kaart, on tegelikult rohkem passiomanikke.
Eestis on rohkem passi- kui ID-kaardi omanikke
Kodakondsus- ja migratsiooniameti andmetel oli selle aasta 1. aprilli seisuga 854 675 Eesti kodanikul olemas kehtiv ID-kaart. Reisidokumendina väljastatav pass oli aga olemas 975 390 Eesti Vabariigi kodanikul.
Ka viimase kolme aasta andmed annavad kinnitust sellest, et inimesed taotlevad rohkem passe kui ID-kaarte.
Näiteks kolm aastat tagasi soovis ID-kaarti saada 94 000 inimest, passitaotluse esitas aga 122 000 kodanikku. Mullu olid need arvud vastavalt 98 200 ja 83 657.
ID-kaart on kohustuslik, pass mitte
Eesti kodaniku pass on reisidokument, mis on eeskätt vajalik juhul, kui reisitakse väljapoole Euroopa Liitu.
Igapäevane isikut tõendav dokument on ID-kaart, millega saab ka reisida Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) liikmesriikides ning Šveitsis.
Kodakondsus- ja migratsiooniamet toonitab oma kodulehel, et isikut tõendavat dokumenti taotlema hakates tuleb esmajoones taotleda ID-kaarti. Vajadusel võib koos isikutunnistusega taotleda ka passi (reisidokumenti).
Vastavalt seadusele peab Eestis püsivalt elaval Eesti Vabariigi kodanikul olema
isikutunnistus (ID-kaart). Samuti peab ID-kaart olema Eestis kehtiva elamisloa või elamisõiguse alusel püsivalt elaval välismaalasel. ID-kaarti ei pea olema alla 15-aastastel lastel.
ID-kaardi kasutusvõimalused
ID-kaarti saab kasutada digiallkirja andmisel, e-hääletusel osalemiseks, internetipanka ja e-kooli sisenemisel. Mitmed ettevõtted, näiteks Eesti Gaas, Eesti Energia, EMT, Elion, pakuvad võimalust ID-kaardi abil e-teenindust kasutada.
Samuti on isikutunnistus kasutusel mitmes raamatukogus lugejapiletina ning kliendikaardina on see kasutusel mitmes kaupluses, näiteks Apollo raamatupoes. ID-kaardi tõttu on juba ajalooks saanud Eesti haigekassakaart. Lähitulevikus pole ka sõidukijuhtidel vaja juhilube kaasas kanda, vaid piisab ID-kaardist.