Kaitseressursside amet loob andmebaasi, kuhu koondatakse infot tuhandetest erafirmadest nende ladudes olevate kaupade ja tehnika kohta, mida sõja ajal võiks vaja minna. Samamoodi on alustatud personaliarvestust inimestest, kes tuleks kriisi ajal mobilisatsioonikohustusest vabastada ja uuest aastast hakkavad esimesed erafirmad osalema ka kaitseväe õppustel.
«Mõni nädal tagasi tuli kaitseministeeriumist kiri, kus meilt küsiti laojääkide seisu,» ütleb hulgilao Kaupmees juhatuse esimees Mart Relve.
«Meie suhtlesime kaitseministeeriumiga esimest korda umbes aasta tagasi, pärast seda oleme toimetanud, teinud natuke ümber oma arvutiprogramme, et saaksime oma tavapärastest inventuuridest kätte info, mida kaitseministeerium meilt küsinud,» lisab Kadri Lainas Prisma Peremarketist.
«Uue aasta esimeses poole osaleme teooriaõppusel, kus vaatame, kuidas süsteemid ja juriidika töötavad ning septembris, kui toimub kaitseväe suurõppus, siis paneme juba ka oma bussid ja mehed välja,» räägib aktsiaseltsi Sebe juhataja Kuldar Väärsi.
Kõik need kolm näidet käivad ühe spetsiifilise ja Eesti jaoks uue asja kohta, nimelt kaitseväelised sundkoormised. Lihtsustatult öeldes on tegu küsimusega (ja vastuse otsimisega sellele), mis juhtub siis kui saabub päev X ning Eestis puhkeb sõda: kuidas erasektor peab selleks valmistuma, milliseid ettevalmistusi peavad erafirmad tegema rahu ajal ning kuidas käituma sõja ajal.
Tuleb muidugi lisada, et tegu on valdkonnaga, mis kaetud igasuguste templitega, ametialaseks kasutamiseks, konfidentsiaalne, salajane, täiesti salajane. Riigikontrollis on lõppjärgus ka vastavasisuline audit, kuid seegi ei saa avalikuks. Auditi sissejuhatava üldine osa jääb ametialaseks kasutamiseks ning erinevad lisad veelgi rangema templi alla. Üht-teist on siiski teada.