Harju maakohtus on menetluses hulk kriminaalasju, kus süüdistatavaiks põhiliselt RAS Ookeani ja selle eelkäija Eesti Kalatööstuse laevadel sõitnud meremehed, kes petsid pensioniametilt välja üle 40 miljoni krooni pensioni.
Pensionärid petsid välja üle 40 miljoni krooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks patune, kes ühel hommikul Harju maakohtus oma istungi algust ootas, oli ülikonnas ja lipsustatud Ivan Trutko (53). Sümpaatne halliseguste juuste ja meretuultes parkunud näoga valgevenelane, kes seilab vanemmehaanikuna merd Suurbritannia lipu all sõitval tankeril.
Eesti kodanikul Trutkol, kes pole varem kunagi seadusega pahuksisse sattunud, oli piinlik tunnistada, et pettis viie aasta jooksul pensioniametilt välja 87 058 krooni.
Trutko-suguseid meremehi, keda Põhja ringkonnaprokuratuur kahtlustab või süüdistab kelmuses, on ligikaudu 400. Neile Eesti riigi poolt aastate jooksul alusetult välja makstud pension ületab 40 miljoni krooni piiri.
Hirmus avastus
Trutko esitas 12. detsembril 2002 Tallinna pensioniametile avalduse väljateenitud aastate eest pensioni määramiseks ja kaks võltsdokumenti: RAS Ookeani tõendi ning isikukaardi fiktiivsete andmetega, nagu oleks ta töötanud selles firmas aastail 1973–1996.
Nende kolme paberi alusel määrati Trutkole väljateenitud aastate pension, mida ta sai kuni 2007. aasta aprilli lõpuni. Siis tõmmati aga pidurit, sest pensioniamet avastas, et üks meremees esitas neile väljateenitud aastate pensioni määramiseks võltsitud dokumendid.
Sotsiaalkindlustusameti õigusosakonna juristi Silvia Azojani sõnul selgus meremehe uusi ja varem esitatud dokumente võrreldes, et tööraamatute kanded ei kattu. Tehti järelepärimine RASi Ookean arhiivi säilitajale Archivali Group OÜ-le.
«Kuna arhiiviteatised ja sellele lisatud dokumendid ei kinnitanud mehe töötamist tõendil ja tööraamatus märgitud perioodil, palusime mehel esitada täiendavaid tõendeid,» selgitas Azojan. «Mees tõi nüüd arhiiviteatise, mis oli Archivali blanketi fotokoopial. Seda vaadates tekkis kahtlus, kas see pole mitte võltsitud. Oligi, kusjuures räigelt.»
Esimesed võltsdokumendid olid avastatud, kuid Azojani sõnul esitas samal ajal ka üks teine meremees avalduse väljateenitud aastate pensioni määramiseks. Ja taas ei klappinud taotleja esitatud andmed arhiividokumentidega.
Tallinna pensioniamet esitas politseile avalduse kriminaalasja algatamiseks. Arhiivile tehti sadu järelepärimisi kõigi nende osas, kellele väljateenitud aastate pensioni või soodustingimustel vanaduspensioni määramise aluseks olnud pensionistaaž sisaldas Ookeanis töötamist.
Leiti ligi 400 inimest, kes olid riikliku pensioni saamiseks esitanud võltsdokumente.
Harju maakohtus kokkuleppemenetlust oodanud Trutko mäletas meest, kes talle pensioni saamiseks vajalikud dokumendid võltsis. «See oli Vladimir Kalenda, minust vanem, töötas Ookeani kaadriosakonnas,» ütles ta.
Võltsija puhkab mulla all
Trutko oli Kalendale maksnud 200 või 300 krooni, mõned aga rohkem, ja kel raha polnud, need oli Kalenda oma suvilas tööle pannud. Nüüd on Kalenda surnud. See juhtus 2007. aasta aprillis. Samal kuul avastati ka tema suurejooneline äri.
Põhja ringkonnaprokuratuur on Ookeani pensionäridega tegelenud poolteist aastat. Rakkes on kolm prokuröri – prokuröri abi Ilona Ladokha ning ringkonnaprokurörid Maria Sutt ja Tambet Grauberg.
Nende sõnul olid Kalenda taksid erinevad. Vahel võttis ta 500, vahel 40 000 krooni, kuid Kalenda ei põlanud ära ka hinnalisi kingitusi ega sööke-jooke restoranis. Mõnele võltsis ta dokumente ka tasuta.
Kalenda tegutses 1999. aastast 2007. aasta aprillini. Kaheksa aasta jooksul jõudis ta ligi 400 inimesele, ka iseendale, väljateenitud aastate pensioni tarvis võltspaberid valmis vorpida. Kuid tegemist polnud ainult Ookeani töötajatega, vaid ka inimestega, kes polnud päevagi merd sõitnud.
Kuigi viimaste arv polnud suur, olid nende seas ka Kalenda abikaasa ja üks teine naine, kes polnud kunagi tööl käinud. Dokumentidesse kandis Kalenda laest võetud tööaja ja ametikoha firmades Ookean, Süvamere Kalalaevad ja ka olematus aktsiaseltsis Ilmameri. Kõik nii, nagu oleks Archivali need tõendid väljastanud.
Prokuratuuri andmetel võltsis Kalenda väljateenitud aastate pensioni tõendeid, samuti isiku- ja arvestuskaarte ning tööraamatuid. Vahel kandis tõend pealkirja «Soodustingimustel vanaduspensioni tõend», kuid ka selle alusel taotleti just väljateenitud aastate pensioni.
Vanas eas kurjategijaks
Miks aastaid oma elu ausalt elanud meremehed siis Kalenda võrku sattusid?
Prokuratuuri hinnangul oli neil mitu motiivi. Ühest küljest laiskus, teisalt soov kerge vaevaga rikkamaks saada. Mõned, kelle üle teised juba naersid, et nood ei julge või ei raatsi Kalendalt võltsdokumente tellida, tegid seda lõpuks siiski. Et oma sugulastele ja tuttavatele näidata – ka mina olen «tegija», julgen, nagu paljud tuttavad varem, pensioniametile võltsitud tõendeid esitada.
Prokuröride sõnul pole Kalenda afääris osalenud neile nn kerged kliendid, sest nad ei saa aru, et on midagi valesti teinud. Paljud imestavad, miks neile on süüdistus esitatud ja panevad seda pahaks. Tõsi, enamik neist pole kunagi varem õiguskaitseorganitega kokku puutunud. Nad on lihtsad inimesed, kes läksid teistega kaasa kergema vastupanu teed, taipamata, et tegelikult panid nad toime kuriteo – kelmuse.
Alles kutse uurija juurde ja prokuratuuri pani neist paljud juhtunu üle mõtlema. Ja nüüd ongi sajad pensionärid uurimise all, neist 16, kelle seas on Ivan Trutko, Konstantin Podležnõi (60) ja Boriss Lutško (54), aga Harju maakohtust juba kelmitiitli ja karistusegi kätte saanud.
Trutko peab riigile tagastama alusetult saadud pensioni, lisaks maksma 12 500-kroonise trahvi ja kohtukulud. Kokku kergendab Trutko rahakotti 107 222 krooni võrra. Talle pole see probleem – tal on töö. Seetõttu läkski ta pärast kohtuotsuse kuulutamist panka kahju hüvitama.
Töötu Lutško peab pensioniametile tagastama 110 078 krooni alusetult saadud pensioni, lisaks kohtukulud. Tema oli nõus vastu võtma ka prokuröri pakutud karistuse – kümnekuise tingimisi vabadusekaotuse kolmeaastase katseajaga.
Pensionäride kelmiafäär
• Alates 2007. aastast on uurimise all ligikaudu 400 inimest, kelle põhjustatud kahju ületab 40 miljonit krooni.
• Praeguseks on 50 isiku osas menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, nende välja petetud summad olid üsna väiksed. Ligi 40 isikut on saadetud kohtusse; üle 10 inimese, kelle välja petetud summad ületavad 100 000 krooni, ootab kohtu ette astumist, kuid nende ring suureneb.
• 14. aprilliks oli kohus langetanud 16 süüdimõistvat otsust. Enamasti jõutakse lahendini kokkuleppemenetlusena, kuid on ka üldmenetlusse saadetud asju.
• Osa süüdimõistetuid on karistatud 220–250 päevamäära suuruse trahviga (miinimumpäevamäär on 50 krooni), osale on mõistetud kolme-, osale kuni kümnekuuline vangistus kolmeaastase katseajaga.
Allikas: Põhja ringkonnaprokuratuur