Veel pole saanud õpetajatele tuleva aasta palkade kohta midagi selgitada, räägivad koolijuhid kui ühest suust, kui palgatõusu kohta küsida.
Väikekoolid on õpetajate palgatõusu tagamisel hädas
21. detsember 2012, 00:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõplikke summasid koolide riigipoolse haridustoetuse kohta pole rahandusministeerium veel avaldanud, aga kooli- ja omavalitsusjuhid lappavad peenes kirjas esialgseid tabeleid rahandusministeeriumi kodulehel selleks, et veidigi uue aasta rahast aimu saada.
Ebamäärane tulevik
«715 eurot miinimumpalgana on kindel, aga 860 keskmise palgana – ei,» ütles Läänemaa Taebla gümnaasiumi direktor Jaanus Mägi. Esialgsed rahandusministeeriumi arvutatud summad näitavad tulevaks aastaks Taebla koolile tänavusega võrreldes 20 000–40 000 euro suurust miinust.
Taebla gümnaasiumi põhikoolis õpib 140 last ja see on korralik maapõhikool. Gümnaasiumiosa on seal aga just nii väike – kolme klassi peale alla 60 õpilase –, milliseid haridusministeerium ei soosi.
Mägi sõnul oleks riigi poolt õiglane, kui käimasolev kooliaasta lubataks seniste reeglite järgi lõpetada – gümnaasiumi põhikooli arvelt üleval pidada.
Taebla vallavanem Ülle Erman hoidus igasugusest hinnangust gümnaasiumi tuleviku suhtes ja kordas, et see on volikogu otsustada – nagu seegi, kas gümnaasiumi hoolimata riigi raha vähenemisest valla raha eest edasi ülal peetakse.
«Ükskord tuleb see otsustada,» oli volikogu esimees Mägi realistlik. Taeblas on ääri-veeri räägitud ka võimalusest, et valla teine kool – Palivere põhikool – võiks ühel hetkel muutuda kuueklassiliseks algkooliks – siis vastaksid koolid laste arvule ning geograafilisele asukohale.
«Hariduse rahastamine on uuel aastal oluliselt kaldu suurte linnakoolide poole,» ütles Taebla naabervalla Oru koolijuht ja volikogu esimees Andres Kampmann. Seda tunnistab ka haridus- ja teadusministeeriumi poolt maakonnaringidel osalenud avalike suhete osakonna juht Argo Kerb. «See peab edaspidi muutuma,» lootis riigiametnik.
Kampmann on rahandusministeeriumi kodulehele üles pandud tabeleid uurinud nii- ja naapidi ning järeldanud, et kuigi Oru kool oma 89 õpilasega peaks väikese vallakoolina jätkusuutliku mõõdu välja andma, õpetajatele lubatud palgatõusuraha ta sealt välja ei lugenud.
«Kui see nii jääb, siis meie seitsmeaastane pingutus, tänu millele oleme 65 õpilaselt 89ni jõudnud, on mahavisatud töö,» oli ta pärast meeleolukat kooli jõulupidu pessimistlik. Orule käivad lapsed kooli ka 20 kilomeetri kauguselt Haapsalust ning teiselt poolt rohkem kui 30 kilomeetri kauguselt Varikult. Oru kool on Läänemaal sisuliselt ainuke kool, kus õpilaste arv nähtavalt kasvanud.
Üle-eestiline statistika näitab, et õpilaste arv kahaneb aastas mitme suure linnakooli võrra – eelmise õppeaastaga võrreldes on tänavuseks tulemuseks miinus 2632 õpilast.
Koolijuhid saavad hästi aru, et riik tahab koolide rahastamise kaudu survestada kohalikke omavalitsusi koolivõrku korrastama. «Meile öeldakse, et Läänemaal pole midagi tehtud, aga see ei ole nii – mitu väikest kooli on suletud ja koolivõrk on juba optimaalne,» oli Kampmann veendunud, pidades silmas põhi- ja algkoole. Gümnaasiumidest ponnistab lisaks Taeblale siiani edasi tegutseda ka Kullamaa.
«Uus aasta tähendab, et tuleb teha palju muudatusi tunniplaanis, vaadata, milliseid tunde kokku liita, ja tuleb jälle hakata mõtlema liitklassidele, millest alles oleme lahti saanud,» rääkis Kampmann
Argo Kerb haridusministeeriumist kinnitas, et väiksemates kohalikes omavalitsustes, kus on kokku alla tuhande õpilase – selliseid on Eestis 94 protsenti –, maksab riik ka edaspidi kinni nn tühjad õpilaskohad klassis. «Klassi kulud, sealhulgas õpetaja palk, saab praegu kaetud juba 17 õpilasega klassis ja kui on vähem õpilasi, maksab riik kinni ka tühjad kohad – tänavu 8,8 miljoni ning tuleval aastal 10,2 miljoni euro eest,» lubas Kerb.
Aga ta tunnistas, et riik eeldab raha jagades, et koolid teevad liitklassid, kui õpilasi väga vähe on – kui 4. klassis on seitse ja 5. klassis üheksa õpilast, oleks parem need kokku panna.
«715 eurot miinimumpalka suudan meile antava riigi rahaga tagada, aga 860 eurot keskmisena küll mitte,» oli Kampmann veendunud, kuid lisas, et osa suurema koormusega õpetajaid saab juba praegu uuest miinimumist suuremat, peaaegu uut lubatud keskmist palka.
«Väga raskeks läheb,» ohkas Noarootsi põhikooli direktor Alar Uus. «Meie palgafond on uuel aastal sisuliselt sama suur kui sel aastal ja 11-protsendist tõusu, mida lubatud, ei näe ma kusagil,» rääkis 66 õpilasega maakooli juht. Omaette maanurgas asuv Noarootsi kool on arendanud õpilaskodu 24 õpilasega, õpilasi on sinna tulnud ka Tallinnast.
Kuigi haridusministeerium väidab, et uuest aastast kehtib sama rahastamismudel, mis alates 2008. aastast, näevad koolijuhid muudatusi. «Senine mudel on sobinud ka maakoolidele nagu meie, aga uus ei sobi,» ütles Oru koolijuht. «Vana mudel tuleks alles jätta ning suurtele linnakoolidele eraldi mudel teha,» soovitas ta.