Keskkonnaministeeriumi andmetel tekib Eestis hinnanguliselt 80 000 tonni plastjäämeid aastas, millest enamus kogutakse sega-olmejäätmetena ja läheb kas prügilas ladestamisele või energiakasutusse ehk ahju.
Valdav osa plastjäätmetest läheb ümbertöötlemise asemel hävitamisele
25. detsember 2012, 10:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeeriumi andmetel tekib Eestis aastas hinnanguliselt 80 tuhat tonni plastjäätmeid, millest ligikaudu 50 tuhat tonni on otseselt plastpakendite jäätmed ja ligi 20 tuhat tonni muud plastist olmejäätmed.
Väiksemates kogustes tekib plastjäätmeid ka põllumajanduplastidest (silokile jms), elektroonikaromude ja romuautode lammutamisel, väiksemates kogustes plastoodete tootmisel, ehitus-lammutustöödel jms.
«Eelnev kogus ei sisalda plastist tekstiilijäätmeid, plastmaterjale sisaldavaid jalanõusid jms, mis sisaldavad plastmaterjale, aga ei ole esmaselt käsitletud plastist toodetena,» selgitas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Pille Rõivas.
Ta lisas, et on oluline märkida, et kui teatud osa plastjäätmeid kogutakse liigiti ja need läbivad üldjuhul järelsortimise, mis on eelduseks nende edasisele materjalina ringlussevõtuks, siis märgatav osa plastjäätmeid kogutakse tegelikult nn sega-olmejäätmetega.
«Liigiti kogutud plastjäätmed võetakse üldjuhul materjalina ringlusse (ligikaudu 25 tuhat tonni), paljud materjalid (PET-pudelid, PP, PE, PS kile jms) on kõrge positiivse väärtusega ja müüakse toorainena turuhindadega sageli ka Eestist väljaspoole,» märkis ta.
«Segajäätmetesse jäänud plastmaterjalid läbivad praegu kas ümbertöötlemise jäätmekütuseks, mis põletatakse tsemenditehastes või toimub segajäätmete vaheladustamine, et need anda järgmisel aastal tööd alustavasse Iru jäätmepõletustehasesse,» rääkis Rõivas. «Seega segajäätmete hulka jäänud plastmaterjalid lähevad kohe lähitulevikus valdavalt energiakasutusse ning enam mitte lihtsalt prügilates ladestamisele.»
Rõivas rõhutas, et kõiki ringlusse võtmiseks sobivaid materjalide tuleks maksimaalselt koguda algse liigitikogumise teel. Pakendijäätmete liigitikogumine on korraldatud avaliku konteinerkogumisvõrgustiku kaudu, lisaks saab pandiga plastpudeleid tagastada kauplustes.
«Liigiti kogumise hoogustamiseks ja toimimiseks on väga oluline lisaks hästi korraldatud kogumissüsteemile ka tõhus elanike teavitus ja järelevalve,» lisas ta.