Mihkelson: välispoliitika käsutuses pole ressursse, mida kasutada siseteemadeks

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marko Mihkelson
Marko Mihkelson Foto: Peeter Langovits / Postimees

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul pole välispoliitika käsutuses üleliigseid ressursse, mida võiks kasutada hoopis mõnel Eesti siseteemal.

President Toomas Hendrik Ilves ütles Eesti Televisioonile antud traditsioonilises aastalõpuintervjuus, et peame väga tõsiselt kaaluma, mida meie riik suuudab teha. Ilves küsis, kas meil on vaja seal, seal ja seal konsulaati ja saatkonda, kas meil on vaja kulutada raha ühe või teise asja peale, kui meil on siin kodumaal omaenda küsimused, näiteks probleem, et Lihulasse ei leita politseinikku, vahendab ERR Uudised.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson rääkis Postimehele, et tema ei poolda mõtteviisi, et meie välispoliitika käsutuses on üleliigseid ressursse, mida võiks hoopis mõnel Eesti siseteemal kasutada.

«Tegelikult on olukord vastupidine,» ütles ta. «Kui me tahame kasvatada juurde riigi ja seeläbi kõigi meie ühist jõukust, siis tuleb senisest rohkem panustada välispoliitikasse ja eriti välismajanduspoliitikasse.»

Ekspordi arendamine uutele turgudele näiteks Aasias nõuab sihikindlat tegevust ja seeläbi ka riigi ressursse, et me suudaksime olla paremas konkurentsivõimes, selgitas Mihkelson.

«Pigem küsiksin ma nii – kas Eesti riik on ikka kõige paremal viisil suutnud rakendada Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid?» arutles riigikogu liige. «Ilmselt on siin veel palju ruumi parandamiseks, sest ühel päeval peame suutma hakkama saama hoopis väiksema Euroopa toetusega.»

Mihkelson tõdes, et kindlasti ei ole väikeriigil võimalik elada samas mõõtkavas kui suur või meist oluliselt rikkam riik ning seepärast on meil igas valdkonnas vaja mõelda, mida olemasolevate ressurssidega (inimesed ja raha) kõige paremini saavutada.

«Aga esmaoluline on ikka see, kas ja millisel viisil edendab see meie enda elujärge. Puudutagu küsimused siis sise- või välispoliitilisi teemasid,» lisas ta.

«Minu arvates on Eesti välisesinduste võrgustik täna saavutanud arvuliselt taseme (umbes 50), kust edasi on juba väga riskantne minna,» rääkis Mihkelson. «See tähendab, et me peame tõsiselt mõtlema, kas ja millised täna olemasolevad esindused täidavad kõige paremini Eesti riigi välispoliitilisi huvisid.»

Mihkelsoni sõnul tegi lahkuval aastal riigikogu väliskomisjon valitsusele ettepaneku vaadata üle eeskätt saatkondade võrgustik Euroopas.

«Minu arvates on meil vähemalt neli-viis saatkonda, mille sulgemine ei mõjutaks olulisel määral meie välispoliitilisi positsioone,» märkis ta. «Küll aga on oluline, et kui me avame näiteks eeloleval veebruaril saatkonna Indias, siis see oleks kohe algusest peale korralikult mehitatud. Tänapäeva diplomaatia on pakkumas väga erinevaid võimalusi riigi esindamiseks, kusjuures pelgalt saatkonna pole kõige olulisem. See viimane kehtib eriti Euroopa Liidu kohta.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles