Keskerakond tasub Yana Toomi kohtukulud

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Yana Toom
Yana Toom Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Kaitsepolitsei vastu kohtuteed jätkava Tallinna endise abilinnapea, praegu riigikokku kuuluva Yana Toomi kohtukulud tasub Keskerakond.

Keskerakonna pressiesindaja Taavi Pukk ütles Postimehele, et erakond tasub Yana Toomi kohtukulud, sest ei nõustu sellise rünnakuga oma parlamendifraktsiooni liikme vastu. «Keskerakond on seisukohal, et väga hea eesti keele oskus ei välista osade ainete õpetamist õpilase emakeeles ning see ei kujuta endast Eestile mingit ohtu. Vene emakeelega noorte kvaliteetse ja konkurentsivõimelise hariduse eest seismine aitab neid paremini Eesti ühiskonda kaasata,» lausus ta.

Sel nädalal kaebas Toom ringkonnakohtusse edasi Tallinna halduskohtu otsuse, millega jäeti tema kaitsepolitsei vastu esitatud kaebus rahuldamata.

Halduskohus märkis 20. novembril tehtud otsuses, et Toomi andmete avaldamine kaitsepolitsei aastaraamatus oli seadusega kooskõlas. Kohus leidis, et kapo aastaraamatus avaldatu on väärtushinnang ning vaidlus käib selle üle, kas väärtushinnang on põhjendatud, kas see teotab Toomi au ja head nime ning kas kapol oli õigus seda hinnangut oma aastaraamatus avaldada.

Kohtu hinnangul on Toom vene koolide gümnaasiumiastmetes eestikeelsele õppele ülemineku vastu ning sellekohaseid seisukohti on ta aktiivselt levitanud nii vene koolides kui meedias. Kohus märkis, et kapo on põhjendatult hinnanud Toomi tegevust vene koolide direktorite ja hoolekogude veenmisel eestikeelsele õppele mitte üle minema vene koolide survestamisena.

Kohus leidis, et kuna Toom andis oma tegevusega kapole vaidlustatud väärtushinnanguks alust, pole see hinnang ebakohane ega teota tema au ja head nime. Samuti pole kohtu hinnangul õigusvastane selle väärtushinnangu avaldamine kapo aastaraamatus.

Kohus lisas, et seega on Toomi isikuandmete avaldamine kapo aastaraamatus seadusega kooskõlas ega riiva ülemääraselt tema õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele võrreldes kapo eesmärgiga tagada Eesti riigi põhiseaduslikku korda ja territoriaalset terviklikkust.

Toom nõudis kaebuses isikuandmetele juurdepääsu võimaldamise lõpetamist ning ebaõigete andmete ümberlükkamist seoses kapo aastaraamatuga. Kaebuse kohaselt polnud isikuandmete töötlemine eesmärgikohane – kuna aastaraamatus ei väidetud, et Toomi käitumine olnuks vastuolus seadusega, jäi talle arusaamatuks, kuidas avalikkuse informeerimine kaebaja õiguspärasest käitumisest sai ennetada kuritegusid või julgeolekuohte.

Lisaks avaldati kaebuse kohaselt Toomi osas tegelikkusele mittevastavat informatsiooni, kui väideti, et ta on koostöös inimõiguste teabekeskusega survestanud Tallinna vene koole esitama linnavolikogule taotlusi venekeelse õppe jätkamiseks.

Toom nõudis kaebuses kapo aastaraamatus teda puudutava teabe avaldamise õigusvastasuse tuvastamist ning soovis, et kapo kustutaks või kataks kinni aastaraamatu digitaalses versioonis sisalduva väite tema kohta ja avaldaks aastaraamatu uuel kujul ameti veebilehel.

Samuti soovis Toom, et kapo kõrvaldaks mulluse aastaraamatu eksemplarid rahvusraamatukogust, Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja sisekaitseakadeemia raamatukogust ning maakondade keskraamatukogudest ja asendaks sealsed aastaraamatud uue versiooniga, mille trükkimist Toom samuti nõudis. Lisaks tahtis Toom kohustada kapot avaldama pressiteate, kus oleks ümber lükatud tema kohta esitatud valeväited.

Kaitsepolitsei märkis tänavu 12. aprillil ilmunud aastaraamatus, et eestikeelsele õppele ülemineku vastase tegevuse võttis 2011. aasta riigikogu valimiste eel enda peale Tallinna abilinnapea haridus- ja kultuuriküsimustes Yana Toom. «Koostöös Venemaa kaasmaalaspoliitikas osaleva inimõiguste teabekeskusega survestati Tallinna vene koole esitama linnavolikogule taotlusi jätkamaks vene õppekeelega ka pärast 2011. aasta 1. septembrit, mil venekeelsed gümnaasiumid pidid õpetama 60 protsenti õppeainetest eesti keeles,» märkis amet aastaraamatus.

Raamatu kohaselt jätkas pärast Toomi riigikokku siirdumist Tallinna abilinnapeaks saanud Mihhail Kõlvart eelkäija üleminekuvastast tegevust, kuid lisas senisele avalikule tegevusele ka varjatud vastutegevuse. «Kõlvarti eesmärk oli sealjuures koondada venekeelseid noori ja näidata nende vastuseisu,» kirjutati aastaraamatus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles