Eesti on kõige militariseerunum Balti riik

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseväelased.
Kaitseväelased. Foto: Toomas Huik / Postimees

Maailma kõige militariseerunum riik oli 2011. aasta andmete põhjal Iisrael, Eesti asub tabelis 35. kohal, olles sellega Balti riikide hulgas kõige militariseerunum.

Saksamaal Bonnis asuva uuringukeskuse koostatud indeksi (World Militarization Index) järgi asub Eesti militariseerumise poolest tabelis vahetult Iraani järel. Venemaa on indeksis 4., Soome 27., Ameerika Ühendriigid 30., Leedu 60., Saksamaa 86. ja Läti 90. positsioonil.    

Esikümne moodustavad Iisrael, Singapur, Süüria, Venemaa, Jordaania, Küpros, Kuveit, Aserbaidžaan, Bahrein ja Saudi-Araabia. Kõige vähem militariseerunud on seevastu Madagaskar, Jamaika, Ghana ja Mauritius.

Indeksi koostamisel ei arvestata mitte kaitseväe võimekust ega kaitsevõimele kulutatud raha hulka, vaid selle osakaalu võrreldes ühiskonna suuruse ja riigi majandusnäitajatega. Sisuliselt näitab indeks niisiis seda, kuivõrd oluliseks riik oma piiratud ressursside juures sõdimisvõimet peab.

Indeks näitab, kuivõrd oluliseks peab riik oma piiratud ressurssidega arvestades sõdimisvõimet.

Näiteks lähevad indeksi arvutamisel arvesse kaitsekulutuste maht võrreldes riigi SKPga; kodanike kuulumine paramilitaarsetesse organisatsioonidesse ning kaitsejõududesse kuuluvate raskerelvade suhe riigi elanikkonda.

See ongi põhjuseks, miks Ameerika Ühendriigid on vaatamata kõrgeimale, 689 miljardi dollari suurusele kaitse-eelarvele tabelis alles 30. kohal.

Eesti on läbi teinud märkimisväärse tõusu

Eelmises, 2010. aasta põhjal koostatud indeksis oli Eesti maailmas 34. positsioonil. Uuringu koostajad märgivad, et kui enamikus NATO liikmeks saanud postsovietlikes riikides on suundumus kaitsejõudude osakaalu vähenemisele, siis Eesti, Läti ja Leedu on erandid.

Eesti oli 2000. aasta andmetel militariseerumiselt maailmas 65., Läti 90. ja Leedu 78. kohal. 2009. aastaks olid samad riigid vastavalt 37., 78. ja 52. positsioonil.

Uuringu autorid märgivad, et kasvava militariseerumise taga on ilmselt Vene Föderatsiooni ohuna tunnetamine ning vajadus kaitsevägede moderniseerimise järele NATO nõuetele vastavaks, sh kahe protsendi SKPst eraldamine kaitsekulutusteks. Ei varem ega ka käesoleval aastal Läti ja Leedu seda nõuet ei täitnud, kulutades kaitsejõududele vastavalt 1,2 ja 0,85 protsenti riigi SKPst. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles