Vaher: meil ei ole vaja pisikuritegudega tegelevat prokuratuuri

Heidi Ojamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Ken-Marti Vaher.
Siseminister Ken-Marti Vaher. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Siseminister Ken-Marti Vaher ütles prokuratuuri vastu suunatud kriitikat kommenteerides, et Eestil ei ole vaja õiguskaitseorganeid, mis tegelevad vaid pisikuritegudega.

«Õigusriigi üheks vundamendiks on õiguskaitseasutuste sõltumatus. Nad peavad tegema oma tööd lähtuvalt seadustest ja riik peab palju panustama nende asutuste professionaalsusse,» ütles siseminister.

Ta lisas, et õiguskaitse asutuste sõltumatuse puudumisel ei ole võimalik tagada, et riik suudaks astuda vastu raskele ja varjatud kuritegevusele. Siis ei ole ka võimalik, et meil oleksid julged ja järjekindlad prokurörid, kes on kaasaegsed, haritud ja võimekad ning võrdväärsed partnerid kaitset esindavatele advokaatidele. «Ja sellist riiki me ei taha. Tahame, et riik ei tegeleks mitte ainult pisivaraste ja huligaanidega, vaid suudaksime astuda vastu ka kõige keerulisematele kuritegelikele skeemidele ja organiseeritud kuritegevusele, millel on tihti ka rahvusvaheline mõõde ning mille avastamine on vaeva ja ajakulukas.»

Vaher märkis, et alati on tervitatav debatt jälitustegevuse regulatsiooni, järelevalvemehhanismide ja menetlusseaduste paremaks muutmise nimel.

«Keskerakonna sügisel esitatud eelnõu on aga kahetsusväärne hiiliv katse panna päitsed pähe prokuröridele ja uurijatele ning sellega hoida neid tegelemast nende kuritegudega, mille lahendamine on keeruline, nagu näiteks rasked korruptsiooni-, majandus- ja narkokuriteod.»

Keskerakond on algatas novembris eelnõu, mille peamine muudatus on, et väiksema sanktsioonimääraga kuritegude puhul ei ole uurimisasutusel kohustust kriminaalmenetlust algatada, vaid selle alustamise aluseks on kannatanu või avalikkuse huvi.

Samuti täpsustab eelnõu läbiotsimise regulatsiooni. Seletuskirja järgi peaks see olema võimalik vaid viimase meetmena ja kohtu põhjendatud kaalutlusotsusel. Lisaks täpsustab eelnõu vahistamise regulatsiooni, kohtueelset menetlust, selle piirtähtaega ja selle pikendamise korda.

Eelnõu eesmärgiks on piirata prokuratuuri ja õiguskatiseorganite tegutsemisvabadust ning eelnõu on vastuolus Eestis kehtivate seadustega. Valitsus eelnõud ei toetanud.

Detsembri lõpus kaebasid Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar ning ettevõtja Aleksander Kofkin kohtusse Põhja ringkonnaprokuratuuri, kes saatis eelmise aasta algul Šveitsi õigusabitaotluse, et saada Savisaare ja tema laenuga seotud andmeid.

Detsembri alguses justiitsministri ametist lahkumisest teatanud reformierakondlane Kristen Michal süüdistas prokuröre kriminaalasjade enesereklaamiks kasutamises ja prokuratuuri ebaproportsionaalselt suure jõu kasutamises.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles