Kurikaelad võtsid sihikule rendiautod

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komissar Toomas Jervson näitab elukutseliste autovaraste töövahendeid, mida kurikaelad kasutasid autode valveseadmete väljalülitamiseks. Rendiautot saab riisuda ka lihtsamalt.
Komissar Toomas Jervson näitab elukutseliste autovaraste töövahendeid, mida kurikaelad kasutasid autode valveseadmete väljalülitamiseks. Rendiautot saab riisuda ka lihtsamalt. Foto: Liis Treimann

Kadunud sõidukite jälitajatel on viimastel kuudel käed-jalad ühtäkki tööd täis, sest vargad on muu hulgas ette võtnud tavalisest lihtsama saagi – rendiautode – noolimise.

«Töö maht on vähemalt kahekordistunud,» tunnistas jälitusseadmete paigaldamise ja kadunud sõidukite positsioneerimisega tegelev Guard Systemsi Eesti juht Primo Annus. «Mitte et meil enne oleks väga rahulik olnud, kriminaalid muutusid juba mullu üsna aktiivseks.»



Ent praeguseks on firma seadmeid kasutavatelt sõidukitelt tulevate vargusehäirete hulk lausa kahekordistunud.


«Meie näeme Eestis selle taga pigem tellimust, mis on suunatud rendiautode, sealhulgas pikaajalises rendis olevate autode vastu,» kinnitas Annus.



Pikaajalise autorendi klientideks olid teiste seas sageli ka tegelased, kes soovisid küll sõita kalli autoga, kuid kelle liisingufirmad nende tausta pärast uksest välja viskasid. Tänaseks on muist nendest suurtes võlgades ning rendileandja eest ühes autoga kadunud.



Politsei käed seotud


Ühe anonüümsust palunud rendifirma juhi kinnitusel varastatakse Eestis aasta jooksul ühe korraliku rendifirma masinapargi jagu rendiautosid. Tema ise ostis hiljuti oma firma sõidukitele miljonite eest turvaseadmeid.



B3 Autorendi juht Arved Hall on nende õnnelike seas, kelle firmast pole autosid varastatud.


«Aga ma tean, et konkurentidel on seda küll juhtunud, rendiautode varastamine muutus aasta algul just Tartu kandis populaarseks,» sõnas ta. «Meil on õnneks kogunenud oma püsiklientuur ja kergekäeliselt me autosid välja ei anna. Silmad hoiame kogu aeg lahti, ajaga on ka tekkinud justkui kolmas silm, millega kahtlase kliendi ära tunned.»



Rendiauto puhul on aga varguse menetlemine tavalisest märksa keerulisem. Hakatuseks pole sugugi iga tagastamisega hilinenud auto varastatud, teiseks ei saa rendifirmad ise teha avaldust auto varastamise kohta, mistõttu on ka politsei käed selliste juhtumite puhul seotud.



Nimelt on rendifirma ise andnud auto koos võtmete ja dokumentidega teisele inimesele kasutamiseks ja nendevahelisi suhteid juhib eraõiguslik leping. Kui laenutaja rendifirmale näole ei anna ja auto kaduma jääb, on tegemist tsiviilvaidlusega, mida politsei ei lahenda.


Põhja politseiprefektuuri esindaja Harrys Puusepp kinnitas, et enamasti pole autorendist kaduma läinud sõidukite puhul kliendi soov autot omastada, vaid lihtsalt rikkuda rendifirmaga sõlmitud lepingut.



«Tüüpiline juhtum on, et auto tagastamine on hilinenud ja auto on kusagile maha jäetud,» selgitas Puusepp. «Nende juhtumite vastu aitavad hästi GPS-seadmed, mis aitavad firmadel oma auto asukoht tuvastada, ning renditasu küsimus jääb siis hilisemaks lahendamiseks.



Paraku ei saa politsei kõiki ettevõtjate äririske nende eest ära maandada.»


Annuse sõnul kulub aga professionaalsel vargal tavapäraste GPSi ja mobiilsidevõrku kasutavate valveseadmete neutraliseerimiseks vaid mõni hetk.



Kasutades kallimat raadiotehnoloogiat, mille tööd firma kinnitusel elektroonilise segajaga häirida ei saa, on Guard Systems pidanud rendiautosid tagasi tooma ka Läti ja Leedu garaažidest, kus neil muist juppe juba küljest kruvitud. Firma teeb siiski kindlaks vaid auto asukoha, sellised operatsioonid lõpetab alati politsei.



Kleeps kui tunnusmärk


Annuse sõnul on praegu suuremaks ettevaatuseks põhjust ka tavaomanikel, eriti kallimat sorti autoga naaberriikidesse reisides.



«Ka majandussurutis on piiriülene,» vihjas ta. «Lätis-Leedus oled Eesti autoga varaste jaoks kohe nähtaval, seal on kindel, et auto ei kuulu kellegi sõbrale või sõbrannale.»


Kodumaal soovitas Annus aga kõigil, kel mõne signalisatsioonitootja nimega turva­kleeps auto akna peal, need kohe ära kiskuda. Need on tema kinnitusel kurikaelale justkui visiitkaart, mis teatab kaugele, kuidas konkreetse auto turvasüsteemidest jagu saada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles