Euroopa Parlamendi väliskomisjoni esimees, Poola konservatiivne poliitik Jacek Saryusz-Wolski (60) ütleb, et lootused Venemaa demokraatlikumale arengule pole kahjuks täitunud.
Europoliitik: Venemaal pole midagi vabamaks muutunud
Neid pole näha, kuid on tunda.
Nad ei ole nii lihtsalt äratuntavad. Aga muidugi olen ka ise kõnelnud Gazpromi esindajatega, olen kohtunud Aleksander Medvedeviga (Gazprom-Exporti peadirektor – toim). Nad on selle debati osalised, samuti kõnelesime nendega Vene-Ukraina kriisi ajal. Nende argumendid on meile tuntud ja meie oleme avatud kuulama.
Europarlament on võtnud Nord Streami asjus vastu resolutsiooni, mis tõstatas meie mured selle keskkonnamõjude pärast. Tulevane gaasijuhe peab vastama kõigile Euroopa Liidus kehtivatele keskkonnanõuetele.
Kas vastab tõele, et Poola esindajaid on Nord Streami asjus ka ähvardatud?
Ma ei ole sellistest asjadest teadlik.
Meil on ka europarlamendi liikmeid, kes kõnelevad esinemistes nende poolt. Nagu ikka, esitatakse erinevaid argumente.
Euroopa Liit peaks arendama Venemaa suhtes sõltumatut ja suveräänset poliitikat. See peaks olema avatud, kuid kindel. Peaksime nõudma Venemaalt tema kohustuste täitmist rahvusvahelise õiguse järgi ja nende lepingute kohaselt, milles Venemaa on osaline kui Euroopa Nõukogu liikmesriik ja vastavalt Vene-ELi partnerluslepingule.
Soovime Venemaaga tõsiseltvõetavat partnerlust. Et nemad täidaksid endale võetud kohustused, kuid samal ajal vajame ka meie Venemaad partnerina nii majanduses, sotsiaalselt, kultuuris kui ka poliitikas.
Need on olnud paremad. Suhete seis halvenes oluliselt Vene-Gruusia sõja tagajärjel, kui Venemaa rikkus Gruusia territoriaalset terviklikkust, okupeerides Lõuna-Osseetia ja Abhaasia. Sarkozy-Medvedevi leppe 6. punkti pole siiani täidetud (rahvusvaheliste kõneluste alustamine Lõuna-Osseetia ja Abhaasia tulevase staatuse asjus –toim).
Sellest hoolimata üritame suhteid parandada, nii nagu ka NATO otsustas dialoogi Venemaaga jätkata. Euroopa Liit on otsustanud kõnelused uue Venemaa partnerluslepingu kohta lahti külmutada. Oleme tulvil head tahet, kuid need kõnelused nõuavad suuri pingutusi.
Siin on vahe deklaratsioonides ja tegelikkuses. Kuuleme oma Vene partneritelt, et nad soovivad edu Euroopa integratsioonile ja eelistavad kõnelusi ühtse Euroopa Liiduga. Samal ajal muidugi toimub see, mida te nimetasite. Aga Euroopa Liit ei lase Venemaal end lahku lüüa. ELis kasvab arusaamine, et konstruktiivsed suhted Venemaaga on võimalikud ainult siis, kui kõneleme nendega ühel häälel ja tegutseme koos. Me pole veel päriselt selleni jõudnud, ent liikumine sinnapoole on.
Gruusia teemal võttis euroliit Prantsusmaa eesistumisel ja tänu president Nicolas Sarkozyle ühtse seisukoha, kuigi meie edu polnud täielik. EL jõudis ühtsele seisukohale ka gaasikriisi ajal.
Venemaa kutsus aga ELi riigijuhte Moskvasse gaasiseminarile.
Ja keegi neist ei läinud, vaid saadeti ELi esindajad. Kõnelused läksid Tšehhi peaministri Mirek Topolaneki juhtimisel edukalt. See näitab, et suudame käituda ühtsena. Ennustan, et see suund on pöördumatu.
Viisavaba liikumiseni on minna veel pikk tee. See mõjutab Euroopa Liidu siseolukorda ja nõuab vajalike eelduste täitmist, nagu tagasivõtuleping ning koostöö õigus- ja siseküsimustes. Need on keerukad probleemid, mille üle on läbirääkimised ka teiste riikidega võtnud aega aastaid.
Me ei peaks ka andma lubadust võimaldada Venemaale paremaid viisatingimusi, kui on meie teistel idapartnerluse riikidel – Valgevenel, Moldoval, Ukrainal, Aserbaidžaanil, Gruusial, Armeenial.
Kuidas mõjutab majanduskriis suhteid Venemaaga?
Esiteks on nüüd rohkem tähelepanu majandusküsimustel võrreldes puhta poliitikaga, mis mõnikord võib olla ka virtuaalne. Teiseks on Venemaa positsioonid nõrgemad kui varem, kuna energiahinnad on langenud. Täielikult on ilmnenud Vene majanduse haavatavus ja ka Vene valuuta probleemid.
Meie Euroopa Liidus selle üle ju ei rõõmusta, vaid sooviksime, et Venemaa oleks meie tugev majanduspartner. Praegu on Venemaa pidanud kulutama oma reserve ja mõnel pool riigis on ka sotsiaalset rahulolematust.
Kas näete Venemaal mingit arengut vabama ja demokraatlikuma ühiskonna suunas?
Ei, liikumist suurema liberaalsuse poole pole näha. Venemaa jääb küllalt autoritaarseks riigiks, kus võib karta inimõiguste ja kodanikuühiskonna õiguste olulisi rikkumisi. Edenemist pole, võib täheldada isegi olukorra halvenemist.
Ilmselt on olemas teatav seos Venemaa vastasseise otsiva välispoliitika ja riigisiseste arengute vahel. Meie tahaksime muidugi näha rahuarmastavat ja koostööaldist Venemaad, kes osaleks maailma probleemide lahendamisel.
Arvan, et Venemaa seisukohtade usaldusväärsust saab mõõta faktide, mitte näivuse alusel.
• Poola diplomaat ja poliitik (erakond Kodanike Platvorm)
• Praegu Euroopa Parlamendi väliskomisjoni esimees
• Poola Euroopa asjade minister (1991–1996; 2000–2001)
• Enne poliitikasse siirdumist Łódźi ülikooli professor, majandusteadlane ja Euroopa-alaste uuringute spetsialist