Jõgevamaale kavandatav Pikknurme dolokivikaevandus jääb rohelise võrgustiku alale ja katkestaks loodusliku koridori, mida loomad kasutavad rändamiseks.
Plaanitav kaevandus ohustab loomi
18. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tee-ehitusfirma Talter soovib killustiku saamiseks hakata dolokivi kaevandama Jõgevamaal Puurmani vallas asuvast Pikknurme maardlast, mis suures osas paikneb allpool põhjaveetaset.
Märtsi lõpus saavutas Talter kohtuvõidu Puurmani valla üle, kes üritas keelata geoloogiliste uuringute läbiviimist piirkonnas. Kohalikud elanikud kardavad, et geoloogilistele uuringutele ja keskkonnamõjude hindamisele järgneb nii või teisiti ka reaalne kaevandamine.
Ent lisaks inimeste elu häirimisele võib kaevandus osutuda saatuslikuks ka loomade elukeskkonnale, selgub Jõgeva maavalitsuses 2004. aastal koostatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust, mis määratleb piirkonna nn rohelise võrgustiku tugialana ja koridorina, mida loomad kasutavad liikumiseks.
Tööstusliku tootmise keeld
«Koridorid tagavad aine- ja energiaringluse tugialade vahel ning moodustavad samuti levikuteid või juhu- ja tugiteid loomade liikumiseks ühelt tugialalt teisele,» sätestab teemaplaneering. Dokument rõhutab, et tugialadel ja koridorides on vastunäidustatud nii asustuse laienemine kui ka maakasutuse intensiivistamine.
Ala, mida Talter soovib geoloogiliselt uurida ning kus seejärel tõenäoliselt ka kaevandada, asub just ühe niisuguse tugiala – Vägari-Tõrenurme piirkondliku tähtsusega tugiala piirides.
Kaevandusala lõikub otsapidi rohelisse koridori, mida loomad kasutavad liikumiseks Endla looduskaitseala ja Alam-Pedja looduskaitseala piirkonna vahel. Kaevandusala vahetusse naabrusse jäävad kaitsealuse must-toonekure pesapaigad ning plaanitavast kaevandusest 700 meetri kaugusel asub rajatav Pikknurme looduskaitseala.
Talteri plaanide kohaselt kestaks paekivikaevandamine, millega kaasnevad lõhkamistööd, ekskavaatorite ja suurte veoautode pidev müra ning kivikoormate äraveoliiklus, 30 aastat.
Firma pole teinud saladust, et loodab geoloogiliste uuringute järel alustada ka reaalse kaevandamisega.
«Pikknurmel läks üldgeoloogilise uuringu peale meil umbes miljon krooni, teine sama palju läheb algavale geoloogilisele uuringule ja miljoni ringis ka keskkonnamõjude hindamisele,» avameelitses Talteri juhataja Sven Pertens mullu oktoobris Maalehes.
«Seetõttu on meil õigustatud ootus, et kui kulutused tehtud, siis lihtsalt emotsionaalsetel kaalutlustel me sellest ei loobu. Kui hästi läheb, võiks esimene koorem dolokivi tulla juba paari aasta pärast.»
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni juhataja kohusetäitja Rainis Uiga lausus, et ei ole kursis rohelise tugiala paiknemisega Pikknurmes. «Teemaplaneeringul ei pruugi olla nii suurt seaduslikku mõju,» arvas ta.
Planeering ei maksa midagi
Hilisemas kirjalikus vastuses küsimustele väljendus ta kindlamas vormis. «Maa-ala kuulumine rohelise võrgustiku tugiala hulka ei tähenda, et uuringuloa andmisest võiks, viidates rohelisele võrgustiku alale, üldse keelduda,» leidis Uiga.
«Uuringuloa andmine ei tähenda automaatselt seda, et kaevandamisluba väljastatakse. Käesolevaks ajaks ei ole keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon veel teinud isegi otsust uuringuloa väljastamise kohta.»
Ta rõhutas, et kaevandamisloa taotluse saabumisel algatatakse kindlasti keskkonnamõjude hindamine, mis peab vaagima ka kaevanduse mõju rohelise võrgustiku toimimisele. «Kui keskkonnamõju hindamise tulemusel selgub, et kaevandamisega kaasneb oluline keskkonnamõju ja seda ei ole võimalik ära hoida ega leevendada, siis kaevandamisloa väljaandmisest keeldutakse.»
Ka keskkonnaministeeriumi meedianõunik Agnes Jürgens tunnistas, et roheline võrgustik on eelkõige üldine mõiste, mida maapõueseadus ei maini. «See on publitsistlik väljend,» iseloomustas Jürgens.
Pikknurme kandi kohaliku elaniku Katrin Joosti sõnul on olukord absurdne. «Talter soovib teha uuringut alale, mis pole mõeldud kaevandamiseks, mis on rahvusliku tähtsusega tuumala ja piirkondliku tähtsusega rohelise võrgustiku osa.
Ala, mis peab jääma metsamaaks,» imestas ta. «Nii Talter kui ka riiki esindav keskkonnaamet räägivad uuringust, mis ei tähenda kaevandust, aga milleks siis uurida, kui kaevandust pole planeeringute järgi võimalik teha? Või milleks koostada planeeringuid, kui need ei oma mingit tähtsust?»