Tšehhid ja slovakid tähistavad lahkulöömise 20. aastapäeva

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tšehhi president Václav Klaus (paremal) ja Slovakkia riigipea Ivan Gasparovic.
Tšehhi president Václav Klaus (paremal) ja Slovakkia riigipea Ivan Gasparovic. Foto: SCANPIX

Tšehhoslovakkiast sai 20 aasta eest kaks riiki - Tšehhi ja Slovakkia -, kuid ka iseseisvate riikidena on nende poliitilised ja majandussidemed jäänud tugevaks, mistõttu tundub paljudele tänini, nagu elaksid nad ühes riigis.

«Ma mõtlen meist ikka kui Tšehhoslovakkiast,» ütles Slovakkias sündinud advokaat Marek Odrobina, kes praegu elab Prahas.

Tšehhoslovakkia, mis moodustati pärast Esimest maailmasõda ja Austria-Ungari keisririigi lagunemist 1918 aastal, jagunes kaheks 1. jaanuaril 1993, vaid kolm aastat pärast neli kümnendit väldanud kommunistlikust režiimist vabanemist.

Slovakkia separatistide mahitusel ning toonaste peaministrite Vladimír Mečiari ja Václav Klausi eestvõttel teoks saanud lahutus oli sarnaselt 1989. aasta sametrevolutsioonile rahumeelne.
Kakskümmend aastat hiljem meenutavad paljud siiski kibestunult, kuidas föderatsioon tükeldati 10,5 miljoni elanikuga Tšehhiks ja 5,4 miljoni elanikuga Slovakkiaks.

«See oli liga lihtne ja inimesed ei võtnudki sellest eriti osa,» ütles Prahas elav slovaki päritolu filmirežissöör Fero Fenič. «Emotsionaalsel tasandil arvan ma tänini, et lahkulöömine nõrgendas mõlemat riiki.»

Bratislavas ilmuva nädalakirja Trend toimetaja Marián Leško sõnul kaotas Slovakkia «kaks kolmandikku territooriumist, mille omamine andnuks sellele tõsiseltvõetavuse ja mõju Kesk-Euroopas».

Samas sai Slovakkia võimaluse ise ühiskonna ja riigina areneda. Kaks riiki ühines 2004. aastal Euroopa Liiduga ja Slovakkia on alates 2009. aastast ka eurotsooni liige. Mõlemad on ka NATO-s, kuigi tšehhid said alliansi liikmeks juba 1999., slovakid alles 2004. aastal.

Lahkulöömise kriitikute suurim etteheide on, et protsessi juhtisid poliitikuid ja läbi ei viidud isegi mitte rahvahääletust.

Tänavu oktoobris pidasid kahe riigi valitsused esimese ühisistungi pärast eraldumist ning lubasid koostööd arendada.

Ehkki Tšehhit on tabanud majanduslangus, aga Slovakkia on suutnud kasvu säilitada, otsustati kulutuste vähendamiseks teha koostööd tuumaenergia valdkonnas, kaitsesektoris, nafta- ja gaasivarude kindlustamisel ning raudteetranspordis.

Kaalutakse isegi ühise jalgpalliliiga taastamist.

Kuna tšehhid saavad aru slovaki keelest ja vastupidi, saavad tudengid valida, kumma riigi ülikoolides õppida. Muusikud, eriti populaarsemad bändid käivad niikuinii sageli üle piiri kontserte andmas ning endiselt vaadatakse naaberriigi telekanalite huvitavamaid saateid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles