Raidma nimetab lõppevat aastat riigikaitsele oluliseks

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mati Raidma.
Mati Raidma. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma hinnangul oli 2012 riigikaitse seisukohalt oluline aasta, kuna võeti vastu mitmed tähtsad riigikaitselised seadused ja poliitikadokumendid, lisaks leidsid kaitsejõududes aset mitmed olulised muutused.

Raidma ütles BNSile antud usutluses, et 2012. aasta oli riigikaitse jaoks «tähelepanuväärne aasta». Ta tõi esile uue kaitseväeteenistuse seaduse vastuvõtmise, töö Kaitseliidu seaduse kallal, veteranidepoliitika ning samuti uue riigikaitse kümneaastase arengukava.

«Uuele tasemele jõudmine on loomulikult pikem tsükkel, mis võtab aega aastaid. Laiemas raamis sai see alguse mõned aastad tagasi, kui riigikogu võttis vastu kaitseväe korralduse seaduse, mis esimest korda pani paika kaitseväe korralduse mehhanismi,» sõnas ta. «Toona sai vastu võetud ka otsus käia läbi kogu seadusruum, mis puudutab riigikaitset ja viia see kaasaegsesse keskkonda.»

Raidma sõnas, et 2012. aastal vastu võetud ja töös olevad kaitseväge puudutavad seadused on osa sellest protsessist.

«Riigikaitsekomisjon teeb praegu tõsist tööd Kaitseliidu seaduse kallal, mille loodame selle aasta esimeses kvartalis saada vastuvõtmisküpseks. Seejärel jääb väljakutsena kahe kogu riigikaitset reguleeriva seaduse – rahuaja riigikaitseseaduse ja sõjaaja riigikaitseseaduse ümber- ja kokkukirjutamine. Selle tulemuseks on uus riigikaitse seadus. Siis on kogu riigikaitset puudutav seadusandlik ruum korrastatud,» ütles Raidma.

Riigikaitsekomisjoni esimees märkis, et 2012. aastal leidsid aset ka olulised muudatused kaitseväe struktuuris ja juhtkonnas. 2011. aasta lõpus asus ametisse uus kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras, 2012. aastal asusid ametisse uued väeliikide ülemad ja kaitseväe peastaabi uus ülem.

Ta tõi esile, et esmakordselt taasiseseisvumise järel juhib Kaitseliitu kindrali auastmes ohvitser – brigaadikindral Meelis Kiili, kes võttis vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni juhtimise üle 2012. detsembris. „Ma arvan, et ei eksi, kui väidan, et Kaitseliidu roll Eesti riigikaitses muutub tulevikus tuntavalt tähtsamaks ja suuremaks,“ sõnas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles