Keskkonnarikkumiste trahvid kerkivad kümnekordseks

Madis Filippov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Margus Ansu

Möödunud aastal määras keskkonnainspektsioon ligi 2000 isikule rikkumiste eest trahve 4,4 miljonit krooni. Varsti võib sama suurte pattude eest küsida mitu korda rohkem.





Nimelt saatis keskkonnaministeerium kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt muudetakse keskkonnavastaste süütegude karistusmäärasid. Kui praegu võib ettevõtet trahvida kuni 50 000 krooniga, siis uue korra järgi tõuseks maksimumkaristus kümnekordseks.

Looduskaitsjast riigikogu liige Aleksei Lotman leiab, et maksimummäärade suurendamine võib olla põhjendatud. «Karistused peavad olema süüteoga proportsioonis, sest kui näiteks väga suure reostamise eest on võimalik juriidilist isikut, kelle käibed ulatuvad miljonitesse, karistada ainult 50 000 krooniga, siis pole see tema jaoks suur kaotus,» lausus Lotman ning lisas, et soov riskida ja ebaseadusliku looduskasutuse najal teenida sõltub praegu suuresti inimese moraalsest tasemest.

Trahv kui planeeritud kulu


«Statistika näitab, et kehtivad trahvimäärad ei mõjuta vajalikul määral ettevõtjate käitumist tegevusvaldkondades, kus ebaseaduslikust loodusvarade kasutamisest või keskkonnanõuete täitmata jätmisest saadav tulu või rahaline sääst võib olla suur,» seisab ministeeriumi selgituses. Ministeeriumi väitel tõendavad seda juhtumid, kus ettevõtja ei tee saladust, et oodatavad trahvid kuuluvad planeeritud kulude hulka.

Keskkonnasüütegudega on keskkonnale potentsiaalselt kõige ohtlikumad just ettevõtted, sest kui nemad eiravad norme, võib see suurema tõenäosusega kaasa tuua ränga ebasoodsa mõju keskkonnale või kahjustada ulatuslikult inimese tervist ja heaolu. Füüsilise isiku maksimaalne karistusmäär 18 000 krooni on enamasti piisavalt suur motivaator õigusrikkumisest hoidumiseks, kuid 50 000 krooni juriidiliste isikute jaoks enamasti takistuseks pole.

Proportsioonid paigast ära


Eelnõu kohaselt muutuvad kalapüügi-, looduskaitse-, metsa- ja mitmed muud seadused. Nii võib näiteks looduskaitseseaduse muudatuse järgi karistada esimese kategooria kaitsealuse isendi elupaiga täpse avaldamise eest ajalehes kuni 500 000 krooniga. Sama palju saab ettevõttelt nõuda ka mitme kaitsealuse looma, nagu lendorava, paljude kotkaste ja must-toonekure, püsielupaiga kaitsekorra või pruunkaru talvituspaiga kaitsenõuete rikkumise eest.

Kuigi olenevalt rikkumisest tõusevad mitmed trahvid ka eraisikutele, tõstetakse kõige märkimisväärsemalt juriidiliste isikute karistusmäärasid ka seetõttu, et praegused karistuste piirmäärad juriidilistele ja füüsilistele isikutele on ministeeriumi hinnangul proportsioonist väljas.

Keskkonnaalaste rikkumiste eest saab tavainimestele sageli määrata karistusseadustiku järgi lubatud maksimumi, milleks on 18 000 krooni, seevastu juriidilistele isikutele määratakse karistusseadustiku järgi lubatavast vaid kümnendik.

Eelnõu põhjal vähenevad õiguserikkumised eelkõige seal, kus seaduse järgimine ei nõua väga suuri rahalisi kulutusi. Kuigi suur osa ettevõtjaist on asunud järgima või väljendavad ilmset valmisolekut järgida keskkonnanõudeid, polevat selle põhjuseks tihti mitte niivõrd soov vältida trahvi, kuivõrd pigem maine säilitamise soov ja ärilised kaalutlused. Seega võib ministeeriumi hinnangul keskkonnainspektsiooni andmete põhjal väita, et senised trahvimäärad ei ole avaldanud juriidiliste isikute käitumisele tervikuna soovitud mõju.

Lotman lisas, et praeguste karistuste suurus pole paljude jaoks piisav ja ainuüksi trahviga pole võimalik üleastujaid ohjeldada. Karistus peaks olema kõige viimane vahend.

Samaaegselt väärteomenetlusega ja trahvide määramisega saab määrata ka haldusõiguslikke sunnivahendeid – ettekirjutust, sunniraha ja asendustäitmist. Neil puhkudel ei kanta andmeid karistusregistrisse.

Rikkumised 2008
•    Keskkonnainspektsioon registreeris 3585 rikkumist.
•    Rikkumiste eest määrati trahve 1993 isikule kogusummas 4,4 miljonit krooni.
•    Rikkumistega kaasnenud keskkonnakahju suuruseks hinnati 2,8 miljonit krooni.
•    Valdkondade lõikes registreeriti enim ehk 1822 rikkumist kalapüügivaldkonnas.
•    Jäätmekäitlusnõuete rikkumisi fikseeriti 485 korral.
•    Kolmandal kohal oli ranna- ja kaldakaitse valdkond ning neljandal metsavaldkond, kus seadust rikuti vastavalt 316 ja 275 korral.
Allikas: keskkonnainspektsioon

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles