Paet: ELi paljudes poliitikavaldkondades toimus edasiminek

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisminister Urmas Paet
Välisminister Urmas Paet Foto: Peeter Langovits / Postimees

Välisminister Urmas Paeti sõnul tuli Küpros lõppenud aasta teises pooles Euroopa Liidu nõukogu eesistumisega edukalt toime ja paljudes poliitikavaldkondades toimus edasiminek.

Paet ütles välisministeeriumi pressiesindaja vahendusel, et Küpros võttis ELi eesistumise Taanilt üle üsna keerulisel ja intensiivsel ajal – mitmel tasandil olid pooleli läbirääkimised majandus- ja rahanduskriisist väljumiseks, toimusid laiapõhjalised arutelud Euroopa tuleviku teemal ning aasta teisel poolel hoogustusid läbirääkimised ELi järgmise finantsraamistiku üle. «Küpros tuli kokkuvõttes oma esimese ELi nõukogu eesistumisega edukalt toime. Toimusid edasiminekud paljudes olulistes poliitikavaldkondades,» lausus ta.

Küprose eesistumisprioriteetidest rääkides märkis Paet, et Küpros lootis jõuda oma eesistumise lõpuks kokkulepeteni ELi järgmise pikaajalise eelarve osas. Tema sõnul pingutati selle nimel palju ning kompromissi leidmise nimel tegutses ka ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy kabinet. «Üldine kokkulepe jäi 2012. aasta lõpuks küll sündimata, kuid Küpros suutis läbirääkimiste protsessi tublisti edasi viia,» ütles ta.

Selle kõrval edenes Paeti sõnul jõudsalt ühtekuuluvuspoliitika erinevate seadusandlike aktide vastuvõtmine nõukogus ning sõlmiti esialgsed kokkulepped ELi nõukogu ja Euroopa Parlamendi koostöös. Tema kinnitusel on need vajalikud, et tagada ühtekuuluvuspoliitika programmide õigeaegne rakendamine järgmisel ELi eelarveperioodil.

Paet märkis, et majandus- ja rahandusküsimustes on Küprose eesistumisperioodi olulisemaks saavutuseks kokkulepe euroala ühtse pangandusjärelvalve loomise osas. Samuti pani Küpros tema sõnul rõhku majandusliku taastumise meetmetele ning siseturu, sealhulgas digitaalse siseturu arendamisele.

«Tähelepanu oli suunatud ka konkurentsivõime tõstmisele ettevõtluskeskkonna parandamise ja krediidivõimaluste suurendamise kaudu. Lisaks saavutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel kokkulepe Euroopa patendi loomiseks, pärast aastakümneid kestnud tuliseid vaidlusi Euroopa Liidus,» ütles Paet, kelle sõnul oli Küpros aktiivne ka tööhõivepoliitika suunal, pöörates suurimat tähelepanu noorte tööhõive küsimustele.

Tema sõnul keskendus Küpros enim arengutele oma lähiregioonis ehk Euroopa lõunanaabruses ning pidas eesistujana oluliseks ka ELi laienemisprotsessiga edasiminekut. «Mõnede laienemisriikidega tehtigi suuri edusamme: Islandiga õnnestus poole aasta jooksul kokku avada üheksa läbirääkimiste peatükki. Montenegroga avati ja seejärel ka suleti esimene peatükk. Teiste riikide osas ei olnud arengud nii kiired,» nentis välisminister.

Uue aasta esimesel poolel, mil eesistuja on Iirimaa, tuleb Paeti sõnul eelkõige kokku leppida ELi järgmise pikaajalise eelarve osas.

Tema sõnul on Iirimaa seadnud üheks prioriteediks majanduskasvu ja tööhõive toetamise ning lubanud töötada selle nimel, et taastada majanduslik stabiilsus ja viia ellu majanduskoostööd süvendavad, sealhulgas majandus- ja rahandusliitu tugevdavad otsused. Samuti soovib Iirimaa pöörata tema sõnul tähelepanu stabiilsuse taastamisele pangandussektoris, millele aitab kaasa töö pangandusliidu loomiseks, ning keskenduda noorte tööhõivet suurendavatele meetmetele ja tööjõu liikuvuse suurendamisele ELis. «Need kõik on ka Eestile olulised teemad,» lausus Paet.

Ta tõi esile ka Iirimaa soovi arendada siseturgu, leida võimalusi väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks, lõpule viia ELi pikaajalise eelarve läbirääkimised ning pöörata tähelepanu Euroopa ressurssidele.

«Eestile on väga oluline rõhuasetus ELi siseturule, eriti digitaalsele siseturule, oleme seda alati pidanud majanduskasvu põhiallikaks ELis. Euroopa Ühendamise Rahastu, mis võimaldaks ehitada Rail Balticu, on meile samuti alati tähtis olnud. ELi pikaajaline eelarve loob võimalused investeerida tulevikku, mis on ka meie majanduskasvu oluline allikas, sealhulgas väike- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks,» märkis ta.

Samuti soovib Iirimaa Paeti sõnul edasi minna laienemis- ja naabruspoliitikatega ning samuti parandada ELi ettevõtete ekspordivõimalusi. «Need on Eestile alati olulised prioriteedid olnud, mistõttu peame tähtsaks neile tähelepanu keskendada. Peame väga oluliseks ja loodame, et kiirenevad liitumisläbirääkimised Islandiga ning määratakse liitumiskõneluste alguskuupäev Serbiale ja Makedooniale,» lisas välisminister.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles