Eilsest jõustusid seadusemuudatused, mis lihtsustavad senist kohtudokumentide kättetoimetamist, võimaldades kohtutel inimestega kontakti võtta ka internetist leitavate telefoninumbrite, elektronpostiaadresside või sotsiaalvõrgustiku kasutajakontode kaudu.
Jõustunud muudatus aitab leevendada kohtupidamise venimise üht suuremat probleemi, kuna edaspidi on pahatahtlikel inimestel senisest raskem vältida kohtudokumentide kättesaamist.
«Kättetoimetamise staadiumis on hinnanguliselt kolmandik kuni pool menetluses olevatest tsiviilasjadest, mis omakorda tähendab, et menetlus neis asjades on peatunud ajaks, kuni dokumendid on kostjani toimetatud,» selgitas justiitsminister Hanno Pevkur.
Seetõttu said siiani pahatahtlikud menetlusosalised kohtuasju venitada.
Lisaks märkis Pevkur, et muudatus hõlbustab ka seadusekuulekate inimeste elu, kes saavad endale tulnud teavitused kiiremini ja mugavamalt kätte ka siis, kui nad pole parajasti oma postiaadressil.
Muudatuste kohaselt hakatakse näiteks juriidiliste isikute puhul kontakti otsides rohkem tuginema äriregistris registreeritud kontaktandmetele. Firma esindajat saab edaspidi teavitada kohtudokumentidest nii lauatelefoni, mobiiltelefoni, kui ka elektronposti kaudu ning kui ka neid kanaleid kasutades ei õnnestu teadet edasi anda, võib kohus teha avaliku kättetoimetamise Ametlike Teadaannete kaudu.
Eraisikute osas lihtsustus näiteks võla kättesaamine maksekäsu kiirmenetluse kaudu, kuna kohtul on võimalik võlgnikuga ühendust võtta ka avalikult leitavate kontaktandmete kaudu.
Samas kui võlglasega ei õnnestu seda infot kasutades ikkagi kontakti saada, läheb maksekäsu kiirmenetlus automaatselt üle hagiga menetluseks, mille käigus on võimalik võlgnikuga ühendust võtta juba ka Ametlike Teadaannete kaudu. Kui ka see ei peaks edu tooma, on selles protsessis võimalik võlg välja mõista ka tagaselja.