Välismaal võib elada hulk teadmata Eesti kodanikke

Argo Ideon
, poliitika- ja majandusanalüütik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti pass
Eesti pass Foto: Raigo Pajula

Eestis asuva Rootsi saatkonna konsulaarametnik Tiina Saidla, kes uuris Tallinna majanduskooli lõputöös 2011 topeltkodakondsuse probleeme Eestis ja Rootsis, leiab, et Eesti kodanikke võib maailmas olla tunduvalt rohkem, kui ametlikult teada.

Eesti kehtiv seadus keelab topeltkodakondsuse, näiteks Rootsis on aga topeltkodakondsus seaduslik. Saidla toob oma töös näiteks, et Eesti-Rootsi segaperekondadega suheldes on tulnud ilmsiks, et paljud pered, kes elavad Rootsis, ei anna ühelegi Eesti ametiasutusele teada, et neil on peres sündinud laps, kes on sünniga omandanud ka Eesti kodakondsuse.

Tema sõnul on juhtunud aeg-ajalt, et lapsevanemad, kes on kuulnud Eesti topeltkodakondsuse keelust, usuvad, et Rootsis elades ja teise vanema poolt Rootsi kodakondsuse saanult, on laps automaatselt ilma jäänud võimalusest Eesti kodankondsust omada.

Tegelikult see siiski nii pole. Eesti põhiseaduses seisab keeld võtta inimeselt tema sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Seega on näiteks eelkirjeldatud juhtumil lapsel ka Eesti kodakondsus, ehkki siinsetes registrites sellise kodaniku olemasolu ei pruugi kajastuda.
Eesti ametiasutuste infota jätmise põhjuseid võib Saidla hinnangul olla mitmeid.

Enamlevinud on ilmselt puht pragmaatiline põhjus – milleks kulutada aega ja raha, kui reisimiseks vajalik Rootsi pass on olemas. Mõnel juhul võib ka olla teadlik soov Eestiga sidemed katkestada, näiteks selleks, et vältida mingeid kohustusi.

Eesti välisministeerium esines mullu suvel algatusega, et Eestis võiks lubada topeltkodakondsust erandina inimestele, kes on juba sündides saanud mitme riigi, sealhulgas Eesti, kodanikeks. Selline kord arvestaks reaalselt kujunenud olukorda ning aitaks säilitada mujal elavate eestlaste sidemeid Eestiga.

Siseministeeriumi hinnangul ei ole topeltkodakondsuse lubamisega võimalik kiirustada, vaid tegu oleks väga kaaluka otsusega, mis muudaks põhimõtteliselt kodakondsuspoliitikat, puudutaks võib-olla sadu tuhandeid Eesti elanikke ja samuti tooks riigiasutustele lisatööd ning kulutusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles