Politsei lõpetas poldriskandaali kriminaalasja

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1980. aastate alguses rajatud Aardla polder pidi soiselt alalt liigvett eemal hoidma, et sealt saaks loomasööta varuda. Põllumaana osutus territoorium väheväärtuslikuks, küll aga on see väga hea lindude pesitsuspaik.
1980. aastate alguses rajatud Aardla polder pidi soiselt alalt liigvett eemal hoidma, et sealt saaks loomasööta varuda. Põllumaana osutus territoorium väheväärtuslikuks, küll aga on see väga hea lindude pesitsuspaik. Foto: Margus Ansu

Politseiuurija allkirjastas läinud aasta viimasel täistööpäeval Postimehes ja ETV «Pealtnägijas» tuntuks saanud Aardla poldri looga seotud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse - uurija hinnangul pole selle otsapidi riigikogussegi jõudnud juhtumiga edasi tegelemiseks alust.

Väga lakoonilises, vaid ühele leheküljele mahtunud kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on tõepoolest kirjas vaid see, et kohtueelses menetluses ilmnes kriminaalmenetluse aluse puudumine.

Uurimine ise algas kolme aasta eest, 2010. aasta jaanuaris ja selle keskmes oli poldriühingu juhi Uno Pautsi tegevus. Prokuratuuri pöördusid Tartu lähistel asuva ja enam kui 1000-hektarilist poldrit korras hoidva Aardla Maaparandusühingu kaks liiget, Anti Kalvet ja Tõnu Ojamaa. Nad palusid välja selgitada, kas PRIA poolt poldri rekonstrueerimistööde tarbeks eraldatud euroraha kasutati ikka sihipäraselt. Kriminaalmenetlus algas soodustuskelmuse paragrahvi alusel – see tähendab pettuse teel soodustuse saamist või soodustuse mitte-eesmärgipärast kasutamist.

PRIA esitas toona ka maaparandusühingule antud ligi 3,6 miljoni krooni tagasinõude ja praegu on seda raha puudutav kohtuprotsess pooleli. Poldrilugu muudkui laienes, nüansse aina lisandus ja meediasse jõudis teisigi kahtlustusi arvete kohta, mis olid Kalveti andmetel tegeliku tööga sisustamata.

Hoolimata avalikust huvist ei ole uurija oma 28. detsembril valminud  määruses põhjalikumalt selgitanud kriminaalasja lõpetamise põhjuseid, viidates seaduse antud võimalusele seda mitte teha. Muide – kui uurija poleks kriminaalasja ise lõpetanud, oleks see tänavu vastavalt seadusele täiesti vältimatult aegunud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles