Rootsi kaitseväe juhataja Sverker Göransoni sõnul on riigi võimekus kaitsta end sõjalise rünnaku vastu nii kesine, et vastu suudetaks pidada maksimaalselt nädal aega.
Sõjaväe juhataja: Rootsi peaks rünnaku korral vastu vaid nädal aega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Göranson ütles eelmisel nädalal Svenska Dagbladetile, et nädalane vastupanuvõime kehtib vaid piiratud rünnaku puhul, seejärel on vaja teiste riikide abi, vahendas Helsingin Sanomat.
Göranson usub, et abi Rootsi saaks. Ta ei oota seda ELilt, vaid NATOsse kuuluvalt naaberriigilt Norralt. Göransson mainis 2011. aastal korraldatud NATO staabiõppust, mille käigus Rootsi saatis oma JAS Gripen hävitajaid rünnaku alla sattunud Norrale appi. Göranson ootab Oslolt samasugust solidaarsust, kui Rootsit peaks rünnatama.
Rootsi on alates 1990. aastate lõpust sihiteadlikult muutnud oma relvajõude. Doktriinist, et riiki peab olema võimeline kaitsma suure rünnaku eest, on loobutud. Nüüd on relvajõud märgatavalt väiksemad ja peamist rõhku pööratakse rahvusvahelistele operatsioonidele, nagu missioonile Afganistanis.
Mullu septembris hoiatas Rootsi sõjaväeluure juht Stefan Kristiansson Svenska Dagbladetis Venemaa sõjalise relvastumise eest. Kristianssoni sõnul tuleb seda silmas pidada Rootsi järgmises, 2015. aastal kehtima hakkavas kaitsestrateegias.
Ka Göransoni intervjuu oli kantud sõnumist, et uuteks kokkuhoiumeetmeteks Rootsi sõjaväes ei ole enam ruumi.