Rohelised: Eesti vajab läbipaistvat teaduskorraldust

Raul Sulbi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Reuters

Täna andis Roheliste fraktsioon riigikogu menetlusse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on parandada teadus- ja arendustegevuse korraldust ja seda eelkõige täna - majandusliku languse oludes.

Eesti teaduse roll võiks olla majanduse toetajana oluliselt suurem, kui see on täna, see aga eeldab selget ja läbipaistvat rahastamismehhanismi ning teadlaste loometegevust toetavat karjäärimudelit, vahendas erakonna pressiesindaja.

Seaduseelnõu sõnastab senisest täpsemalt teadus- ja arendusasutuse ning loob teadlasekarjäärile arusaadavamad alused. Eelnõuga täpsustakse rahvusvahelise hindamismehhanismi ülesehitust nii teadusasutustele kui teadlaskohtadele kandideerijatele.

Tänases Eesti teaduskorralduses toimub kahetsusväärne ühtlustamine - rahastamise tase sõltub vaid mõõdukalt teadlase tulemuslikkusest.

Teadus on rahvusvaheline ja nii peavad olema ka teadusasutuste ja teadlaste hindamise mehhanismid rahvusvahelise ja sõltumatu loomuga. Seda Rohelised oma eelnõuga taotlevadki.

«Kahjuks on lood nii, et sedavõrd omapärast rahastamismudelit nagu Eesti teaduses, kasutab  Euroopas veel Läti,» ütles Roheliste fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg.

«Unikaalne ja sageli ringkäenduslikuna näivalt toimiv teaduse rahastamise korraldus on ajale jalgu jäänud ning ei pidurda mitte ainult teadustegevuse enda arengut vaid võib olla ka takistuseks majanduse edenemiselgi,» lisas Strandberg.

Roheliste sooviks on, et rasketel aegadel jagatakse nappe vahendeid võimekust ning tulemuslikkust aluseks võttes mitte võrdsuse põhimõttest lähtuvalt. Samast põhimõttest on loomulikult abi ka majanduslikult headel aegadel.

«Meil on vaja pigem vähem kuid võimekaid teadusasutusi kui vähevõimekate teadusasutuste parve,» kommenteeris seaduseelnõud ja selle esitamise põhjust merebioloog ning riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Mart Jüssi.

«Me oleme näinud, kuidas Eestisse on kõrghariduse äristamise tulemusena tekkinud hulgi ülikoole, mis on seda vaid nime poolest. Me ei soovi, et sama juhtuks teaduses. Just seepärast olemegi selle eelnõu esitanud,» selgitas Jüssi.

Eestimaa Rohelised loodavad, et nende algatus aitab kaasa Eesti teadussüsteemi kaasajastamisele ning tekitab ühiskonnas ka edasiviivaid arutelusid teaduspoliitika teemadel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles