Kapo, politseiametnike ja päästeteenistujate palgad tõusevad 5-14 protsenti

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politseipatrull. Foto on illustreeriv.
Politseipatrull. Foto on illustreeriv. Foto: Laura Oks/Postimees

Siseministeerium saatis rahandusministeeriumile kooskõlastuseks eelnõud kaitsepolitsei ametnike, päästeteenistujate ning politseiametnike töötasustamiseks, mille järgi tõusevad suure hulga ametnike palgad tagasiulatuvalt 1. jaanuarist.

Kõigi kaitsepolitseiametnike palgamäärasid suurendatakse 6 protsendi võrra solidaarselt, teenistusastme tasud jäävad samaks.

Eelnõus kehtestatakse eraldi kuupalgamäärad kapos töötavatele politseiametnikele ning tavaametnikele. Kehtima jääb ka palgamäärade diferentseerimine piirkondlikul alusel, mille järgi saavad Ida-Virumaal töötavad kapo ametnikud 25 protsenti ning Harjumaal 15 protsenti kõrgemat palka.

Päästeametis tõstetakse päästjate palku vähemalt 5 protsenti. Eelnõu järgi korrigeeritakse alanud aastast palgamäärasid, eesmärgiga tõsta eelkõige madalamal astmel asuvate päästjate palkasid. Samas kaotatakse regionaalsed erisused ja kõik sama raskusastmega tööd tegevad päästjad hakkavad saama ühesugust palka.

Küll aga diferentseeritakse sõltuvalt asutusest päästeteenistujate palgamäärasid, sest asutused ja nende tööpiirkonnad on erineva suuruse ja keerukusega, millest tulenevalt erineb ka vastutuse ulatus. Eelnõus on loetelu Põhja, Lõuna, Lääne ja Ida päästekeskuse ning Häirekeskuse ametikohtadest, kelle palgamäärasid suurendatakse 5 või 10 protsenti. Osa diferentseerimisi aga lõpetatakse.

Kui praegu jäävad päästeteenistujate palgamäärad vahemikku 441 kuni 3234 eurot, siis määruse jõustudes tõuseks madalaim palgamäär 511 euroni.

Päästeametnikele kehtestatakse ka võimalus maksta lisatasusid nõutavast tulemuslikuma töö või täiendavate ülesannete täitmise eest. Töö nõustavast paremini ära tegemise eest võib lisa maksta kuus kuni 20 protsenti tema palgast.

Palgatõus ootab ka sisekaitseakadeemias töötavaid päästeteenistujaid. Eelnõu seletuskirja järgi on see mõeldud erialaõppejõududele, kelle kvaliteedist sõltub päästealase hariduse kvaliteet Eestis.

PPA-s saab palgatõusu enamik

Politsei- ja piirivalveametis saab uuest aastast palgatõusu kokku 4400 inimest ehk 80 protsenti teenistujatest ning see läheb eelnõu seletuskirja andmetel maksma kokku 4,73 miljonit eurot.

Politseiametnike töötasud muutuvad eelkõige uue palgasüsteemi rakendamisega, mille järgi kehtestatakse esmakordselt ühtlustatud palgaastmestik politsei ja piirivalve ametnikele ning suurendatakse ametipalga osakaalu kogupalgast.

Suure ühendameti palgasüsteemi muutmine hõlmab mitmeid komponente, sealhulgas näiteks tasusid teenistusastme eest, regiooni- ja lisatasusid, aga ka kõrgendatud riskiga tööde lisatasu.  

Samas väheneb politseiametnikel teenistusastme osakaal palgast kuue protsendi võrra ning astmepalga osakaal suureneb keskmiselt 17 protsendi võrra. Ka politseiametnikele võib täiendavate ülesannete täitmise ja tulemuslikuma töö eest maksata lisatasu.

Muutuvad ka regioonitasud – Ida-Virumaa politseiametnikele ja Lõuna prefektuuri idapiiri kordoni ametnikele hakatakse senise 63,91 euro asemel maksma 80 eurot ning Põhja prefektuuri ametnikele senise 31,96 euro asemel 100 eurot kuus.

Menetluse tööliini politseinikel ja ametnikel tõusevad kõigi palgatõusu komponentide toel palgad üle Eesti keskmise palga 855 euro ehk 6-14 protsendi võrra, piirivalves või korrakaitses patrullijatel 9-10 protsendi võrra.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles