Pedofiilide karistused lähevad rangemaks

Dagne Hanschmidt
Dagne Hanschmidt
:
Õiguskomisjon esitab täna riigikogule eelnõu, mis tõstaks oluliselt mitme lastevastase seksuaalkuriteo karistuse ülempiiri. Kuivõrd tulevasest seadusest kasu on, sõltub aga siiski kohtunike suvast.



Kui Tallinna üks ohtlikumaid pedofiile, trepikodades lapsi rünnanud Eigo Asukül kaks nädalat tagasi kohtust vaid kolme ja poole aastase vangistusega pääses, masendas see paljusid lapsevanemaid. Arvestades Asuküli toime pandud tegusid, pole kahtlust, et mees on parandamatu retsidivist, kes tuleks võimalikult pikaks ajaks ühiskonnast isoleerida.

Olles äsja vabanenud vanglast, kus ta istus väikese tüdruku vägistamise ja kägistamise eest ühes Tallinna korrusmaja trepikojas, asus ta trepikodades kohe uusi ohvreid ründama. Enne tabamist jõudis mees rünnata üht 13-aastast ja kahte kaheksa-aastast tüdrukut.

Kuigi Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistas Asuküli vägistamises, leidis kohus tõendeid uurides, et ründed tuleks siiski kvalifitseerida sugulise kire vägivaldseks rahuldamiseks.

Laskumata õõvastavatesse detailidesse, võib öelda, et vahe nende kahe paragrahvi alla käivate tegude räiguses võib olla üsna väike, samas erinevad karistused suurel määral. Lapse vägistamise eest näeb karistusseadustik ette 6–15-aastase vangistuse, sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest aga vaid kuni viieaastase vangistuse.

Täna annab riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher parlamendile arutamiseks eelnõu, mis karmistaks muu hulgas ka sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest mõistetavaid karistusi. Alaealise ohvri puhul ootaks õiguskomisjon kurjategija karistamist senisest kaks korda kõrgema ülempiiriga ehk kuni kümneaastase vangistusega.

Paraku ei tähenda aga ka selle eelnõu seaduseks saamine automaatselt, et pedofiilid hakkaks kohtust senisest kaks korda karmimaid karistusi saama. «Ei, seda kindlasti mitte,» kinnitas riigikohtu nõunik, kriminaalõiguse professor Jaan Sootak.

Tema sõnul sõltub palju ka kriminaalasja arutava kohtuniku nn siseveendumusest ehk sellest, millist karistust peab kohtunik õiglaseks, jäädes loomulikult seaduses ettenähtud karistusmäära piiridesse. «Minu arusaama järgi on karistuse ülemmäära tõstmise mõte selles, et kohus saaks reageerida juhtumitele, mis on eriti rasked,» märkis Sootak. «Et [karistuse määramisel – toim] oleks rohkem mänguruumi.»

Kas ja kuidas aga kohtunikud seda mänguruumi kasutavad, sõltub nende suvast. Põhimõtteliselt ei keela kohtunikul keegi määrata ka mainitud eelnõu jõustumisel räigele pedofiilile aastast tingimisi karistust.

Kui lähtuda tendentsist, et riigikohtu soovitusel määravad kohtunikud kurjategijale sageli karistuseks keskmise (kui seadus näeb ette kuni kümneaastase vangistuse, siis näiteks viis aastat), siis põhimõtteliselt võiks ülempiiri tõstmine karistusi karmistada. Samas on keskmise karistuse põhimõte vaid soovitus, mida kohtunik pole kohustatud järgima, nentis Sootak.

On ka teisi levinud arusaamu, näiteks põhimõte, et karistus võiks üldjuhul olla esimeses kolmandikus maksimummäärast (kui seadus näeb ette kuni kümneaastase vangistuse, siis näiteks kolm aastat). Maksimumkaristusi mõistavad kohtud ülimalt harva.

Eelnõu üks autor, riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher rõhutab sellest hoolimata, et eelnõu täidab oma eesmärgi ja karmistab pedofiilide karistusi. Vaher usub, et tulemusi tuleb lihtsalt natuke oodata.

«Muutused ei tule loomulikult üleöö, kuid see annab kohtunikele edasi seadusandja signaali, et selliseid tegusid tuleks karmimalt karistada,» nentis Vaher. «Seda sammu [eelnõu esitamist – toim] on võimalikult kiiresti vaja, et kohtupraktika muutuks praegusest teistsuguseks.»

Eelnõu muudab
•    Tõsta karistuse ülempiiri alaealise suhtes sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest viielt aastalt kümnele aastale, sätestada karistusele seni puudunud alampiir ehk üks aasta vangistust.
•    Tõsta lapseealise seksuaalse ahvatlemise eest mõistetava karistuse ülempiiri ühelt aastalt kolme aastale. Ühtlasi annaks see muudatus võimaluse viia läbi jälitustegevust näiteks netiahistaja tabamiseks. Seni see võimalus puudus, kuna seadus ei luba politseil jälitustegevusega vahele võtta kurjategijat, kellele omistatavate tegude eest on ette nähtud väiksem kui kolmeaastane karistus.
Allikas: eelnõu

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadpedofiilpervertkaristusedvangistus
Samal teemal
Sisuturundus
Trump saab vabariiklaste presidendikandidaadiks
Vihaõhutamine
Viimased uudised
TarbijaKõik
VideoKõik
Teadus ja tehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Trivimi Velliste

69

Trivimi Velliste

poliitik

Reet Made, 75

raadioajakirjanik

Andres Öpik, 69

keemik

Heidi Pruuli, 62

teletöötaja

Jaak Huimerind, 59

arhitekt

Hardo Pajula, 50

majandusteadlane

Ove Sander, 46

kirikutegelane

Indrek Visnapuu, 40

korvpallur ja treener

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja minuloodus18 galeriist
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE