Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Krimi

:

Pedofiilide karistused lähevad rangemaks

Õiguskomisjon esitab täna riigikogule eelnõu, mis tõstaks oluliselt mitme lastevastase seksuaalkuriteo karistuse ülempiiri. Kuivõrd tulevasest seadusest kasu on, sõltub aga siiski kohtunike suvast.



Kui Tallinna üks ohtlikumaid pedofiile, trepikodades lapsi rünnanud Eigo Asukül kaks nädalat tagasi kohtust vaid kolme ja poole aastase vangistusega pääses, masendas see paljusid lapsevanemaid. Arvestades Asuküli toime pandud tegusid, pole kahtlust, et mees on parandamatu retsidivist, kes tuleks võimalikult pikaks ajaks ühiskonnast isoleerida.

Olles äsja vabanenud vanglast, kus ta istus väikese tüdruku vägistamise ja kägistamise eest ühes Tallinna korrusmaja trepikojas, asus ta trepikodades kohe uusi ohvreid ründama. Enne tabamist jõudis mees rünnata üht 13-aastast ja kahte kaheksa-aastast tüdrukut.

Kuigi Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistas Asuküli vägistamises, leidis kohus tõendeid uurides, et ründed tuleks siiski kvalifitseerida sugulise kire vägivaldseks rahuldamiseks.

Laskumata õõvastavatesse detailidesse, võib öelda, et vahe nende kahe paragrahvi alla käivate tegude räiguses võib olla üsna väike, samas erinevad karistused suurel määral. Lapse vägistamise eest näeb karistusseadustik ette 6–15-aastase vangistuse, sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest aga vaid kuni viieaastase vangistuse.

Täna annab riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher parlamendile arutamiseks eelnõu, mis karmistaks muu hulgas ka sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest mõistetavaid karistusi. Alaealise ohvri puhul ootaks õiguskomisjon kurjategija karistamist senisest kaks korda kõrgema ülempiiriga ehk kuni kümneaastase vangistusega.

Paraku ei tähenda aga ka selle eelnõu seaduseks saamine automaatselt, et pedofiilid hakkaks kohtust senisest kaks korda karmimaid karistusi saama. «Ei, seda kindlasti mitte,» kinnitas riigikohtu nõunik, kriminaalõiguse professor Jaan Sootak.

Tema sõnul sõltub palju ka kriminaalasja arutava kohtuniku nn siseveendumusest ehk sellest, millist karistust peab kohtunik õiglaseks, jäädes loomulikult seaduses ettenähtud karistusmäära piiridesse. «Minu arusaama järgi on karistuse ülemmäära tõstmise mõte selles, et kohus saaks reageerida juhtumitele, mis on eriti rasked,» märkis Sootak. «Et [karistuse määramisel – toim] oleks rohkem mänguruumi.»

Kas ja kuidas aga kohtunikud seda mänguruumi kasutavad, sõltub nende suvast. Põhimõtteliselt ei keela kohtunikul keegi määrata ka mainitud eelnõu jõustumisel räigele pedofiilile aastast tingimisi karistust.

Kui lähtuda tendentsist, et riigikohtu soovitusel määravad kohtunikud kurjategijale sageli karistuseks keskmise (kui seadus näeb ette kuni kümneaastase vangistuse, siis näiteks viis aastat), siis põhimõtteliselt võiks ülempiiri tõstmine karistusi karmistada. Samas on keskmise karistuse põhimõte vaid soovitus, mida kohtunik pole kohustatud järgima, nentis Sootak.

On ka teisi levinud arusaamu, näiteks põhimõte, et karistus võiks üldjuhul olla esimeses kolmandikus maksimummäärast (kui seadus näeb ette kuni kümneaastase vangistuse, siis näiteks kolm aastat). Maksimumkaristusi mõistavad kohtud ülimalt harva.

Eelnõu üks autor, riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher rõhutab sellest hoolimata, et eelnõu täidab oma eesmärgi ja karmistab pedofiilide karistusi. Vaher usub, et tulemusi tuleb lihtsalt natuke oodata.

«Muutused ei tule loomulikult üleöö, kuid see annab kohtunikele edasi seadusandja signaali, et selliseid tegusid tuleks karmimalt karistada,» nentis Vaher. «Seda sammu [eelnõu esitamist – toim] on võimalikult kiiresti vaja, et kohtupraktika muutuks praegusest teistsuguseks.»

Eelnõu muudab
•    Tõsta karistuse ülempiiri alaealise suhtes sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest viielt aastalt kümnele aastale, sätestada karistusele seni puudunud alampiir ehk üks aasta vangistust.
•    Tõsta lapseealise seksuaalse ahvatlemise eest mõistetava karistuse ülempiiri ühelt aastalt kolme aastale. Ühtlasi annaks see muudatus võimaluse viia läbi jälitustegevust näiteks netiahistaja tabamiseks. Seni see võimalus puudus, kuna seadus ei luba politseil jälitustegevusega vahele võtta kurjategijat, kellele omistatavate tegude eest on ette nähtud väiksem kui kolmeaastane karistus.
Allikas: eelnõu

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnad:pedofiilpervertkaristusedvangistus
Samal teemal
pöff jagas preemiaid
Sponsoreeritud artiklid
arvamusplats
reporter.ee videod
Gallup

Kas poliitikasse minekust teatanud ajakirjanikud võiksid meedias edasi töötada?

Küsitluses on osalenud 2016 inimest
must reede ehk üleilmne ostuhullus
Gamefriik
Päevakava
Homme14:00
29NovOtse: Vahur Kersna uue raamatu esitlus Tallinnas (12)>
Ülehomme17:30
30NovOtse: Garage48 keskendub seekord sotsiaalsele innovatsioonile (1)>
Viimased uudised
TervisKõik
Majandus24Kõik
SportKõik
TallinnCityKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
Postimees +Kõik
SOOV.EE
JuhtimineKõik
Sünnipäevad

Palju õnne!

Doris Kareva

56

Doris Kareva

luuletaja

Richard Villems, 70

akadeemik

Irja Kändler, 64

keraamik

Peeter Torop, 64

kirjandusteadlane

Evi Arujärv, 61

muusikateadlane ja -kriitik

Peeter Järvelaid, 57

õigusteadlane

Valeri Nikitin, 45

maadleja

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja raul1972 galeriist
Valuutakursid
USD
0,801 EUR
GBP
1,257 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,108 EUR
RUB
0,016 EUR
=
Kursid seisuga: 28.11.2014
Postimehe google+ leht