Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Krimi

:

Pedofiilide karistused lähevad rangemaks

Õiguskomisjon esitab täna riigikogule eelnõu, mis tõstaks oluliselt mitme lastevastase seksuaalkuriteo karistuse ülempiiri. Kuivõrd tulevasest seadusest kasu on, sõltub aga siiski kohtunike suvast.



Kui Tallinna üks ohtlikumaid pedofiile, trepikodades lapsi rünnanud Eigo Asukül kaks nädalat tagasi kohtust vaid kolme ja poole aastase vangistusega pääses, masendas see paljusid lapsevanemaid. Arvestades Asuküli toime pandud tegusid, pole kahtlust, et mees on parandamatu retsidivist, kes tuleks võimalikult pikaks ajaks ühiskonnast isoleerida.

Olles äsja vabanenud vanglast, kus ta istus väikese tüdruku vägistamise ja kägistamise eest ühes Tallinna korrusmaja trepikojas, asus ta trepikodades kohe uusi ohvreid ründama. Enne tabamist jõudis mees rünnata üht 13-aastast ja kahte kaheksa-aastast tüdrukut.

Kuigi Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistas Asuküli vägistamises, leidis kohus tõendeid uurides, et ründed tuleks siiski kvalifitseerida sugulise kire vägivaldseks rahuldamiseks.

Laskumata õõvastavatesse detailidesse, võib öelda, et vahe nende kahe paragrahvi alla käivate tegude räiguses võib olla üsna väike, samas erinevad karistused suurel määral. Lapse vägistamise eest näeb karistusseadustik ette 6–15-aastase vangistuse, sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest aga vaid kuni viieaastase vangistuse.

Täna annab riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher parlamendile arutamiseks eelnõu, mis karmistaks muu hulgas ka sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest mõistetavaid karistusi. Alaealise ohvri puhul ootaks õiguskomisjon kurjategija karistamist senisest kaks korda kõrgema ülempiiriga ehk kuni kümneaastase vangistusega.

Paraku ei tähenda aga ka selle eelnõu seaduseks saamine automaatselt, et pedofiilid hakkaks kohtust senisest kaks korda karmimaid karistusi saama. «Ei, seda kindlasti mitte,» kinnitas riigikohtu nõunik, kriminaalõiguse professor Jaan Sootak.

Tema sõnul sõltub palju ka kriminaalasja arutava kohtuniku nn siseveendumusest ehk sellest, millist karistust peab kohtunik õiglaseks, jäädes loomulikult seaduses ettenähtud karistusmäära piiridesse. «Minu arusaama järgi on karistuse ülemmäära tõstmise mõte selles, et kohus saaks reageerida juhtumitele, mis on eriti rasked,» märkis Sootak. «Et [karistuse määramisel – toim] oleks rohkem mänguruumi.»

Kas ja kuidas aga kohtunikud seda mänguruumi kasutavad, sõltub nende suvast. Põhimõtteliselt ei keela kohtunikul keegi määrata ka mainitud eelnõu jõustumisel räigele pedofiilile aastast tingimisi karistust.

Kui lähtuda tendentsist, et riigikohtu soovitusel määravad kohtunikud kurjategijale sageli karistuseks keskmise (kui seadus näeb ette kuni kümneaastase vangistuse, siis näiteks viis aastat), siis põhimõtteliselt võiks ülempiiri tõstmine karistusi karmistada. Samas on keskmise karistuse põhimõte vaid soovitus, mida kohtunik pole kohustatud järgima, nentis Sootak.

On ka teisi levinud arusaamu, näiteks põhimõte, et karistus võiks üldjuhul olla esimeses kolmandikus maksimummäärast (kui seadus näeb ette kuni kümneaastase vangistuse, siis näiteks kolm aastat). Maksimumkaristusi mõistavad kohtud ülimalt harva.

Eelnõu üks autor, riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher rõhutab sellest hoolimata, et eelnõu täidab oma eesmärgi ja karmistab pedofiilide karistusi. Vaher usub, et tulemusi tuleb lihtsalt natuke oodata.

«Muutused ei tule loomulikult üleöö, kuid see annab kohtunikele edasi seadusandja signaali, et selliseid tegusid tuleks karmimalt karistada,» nentis Vaher. «Seda sammu [eelnõu esitamist – toim] on võimalikult kiiresti vaja, et kohtupraktika muutuks praegusest teistsuguseks.»

Eelnõu muudab
•    Tõsta karistuse ülempiiri alaealise suhtes sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest viielt aastalt kümnele aastale, sätestada karistusele seni puudunud alampiir ehk üks aasta vangistust.
•    Tõsta lapseealise seksuaalse ahvatlemise eest mõistetava karistuse ülempiiri ühelt aastalt kolme aastale. Ühtlasi annaks see muudatus võimaluse viia läbi jälitustegevust näiteks netiahistaja tabamiseks. Seni see võimalus puudus, kuna seadus ei luba politseil jälitustegevusega vahele võtta kurjategijat, kellele omistatavate tegude eest on ette nähtud väiksem kui kolmeaastane karistus.
Allikas: eelnõu


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Sponsoreeritud artiklid
õrritav idanaaber
PALESTIINA TUNNUSTAMINE
viljandi tragöödia järel
Gallup

Kas toetate riigi plaani müüa Estonian Airi enamusosalus Tallinkiga seotud tegelastele?

Küsitluses on osalenud 1378 inimest
arvamusplats
Gamefriik
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Viimased uudised
Tervis
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Maailm
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Sünnipäevad

Palju õnne!

Peep Ilmet

66

Peep Ilmet

luuletaja

Valli Lember-Bogatkina, 93

akvarellist

Margarita Voites, 78

laulja

Reet Jürna, 62

disainer

Uno Lõhmus, 62

õigusteadlane ja kohtunik

Toomas Luman, 55

majandustegelane

Ainar Ruussaar, 48

ajakirjanik

Horoskoop
Tartu Postimees
60 PLUSS
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja raul1972 galeriist
Valuutakursid
USD
0,794 EUR
GBP
1,27 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,108 EUR
RUB
0,019 EUR
=
Kursid seisuga: 30.10.2014
Postimehe google+ leht