Seadusloome läks kuuks ajaks rahva kätte

Rahvakogu alustas tööd eelmise nädala alguses. Illustratsioon: Postimees

Mullu Eestis mitmeid väljendusviise leidnud rahulolematus võimu meetodite vastu tipnes meeleavalduste ja «Harta 12» algatatud allkirjakampaaniaga.

Novembris kutsus president Toomas Hendrik Ilves parlamendis esindatud erakonnad, vabaühenduste esindajad, harta autorid, kultuuritegelaste kõneisikud ja poliitikateadlased ühe laua taha. Kohtumisel sündis kokkulepe, et 2013. aasta esimesel kolmel kuul saab iga Eesti kodanik õiguse teha ettepanekuid erakonnaseaduse ja valimisseaduste muutmiseks.

Ilma vahendajateta

Et täna avatavas veebiportaalis rahvakogu.ee kaasa lüüa, ei pea olema riigiteadlane või jurist. Materjalid on püütud kokku panna võimalikult lihtsal moel. Inimesed saavad tutvuda praegu kehtivate seadustega ning mõelda, kas ja kuidas tuleks neid muuta.

Ettepanekuid saab teha viies valdkonnas, mis kõik on seotud erakondade, nende töö ja rahastamisega. Rahvas saab nüüd vahetult arvamust avaldada, kas erakondadele riigieelarvest makstav toetus peaks olema seotud sellega, kuidas nad liikmemaksu koguvad.

Või kas äriühingute annetused on lubatud. Äkki ei peaks parteisid riigieelarvest üldse toetama? Kas riigikogu valimistel peaks lisaks erakondadele saama kandideerida valimisliidud? Kas erakonna asutamise peaks muutma lihtsamaks ja peaks langetama praegust tuhande liikme piiri? Ehk tuleks seada piir valimiskuludele?

Selliseid mõtteid on juba kõlanud ja just selles vallas peakski inimesed rahvakogus arvamust avaldama. Kui keegi on teie mõtted rahvakogus juba esitanud, avaneb võimalus ettepanekut kommenteerida.

«Ühisloome mõte ongi selles, et ükski inimene ei ole nii tark, kui on rahvas tervikuna. Üks teab üht, teine oskab lisada targa küsimuse ja arutelu käigus saab kõik järjest paremaks,» uskus vabaühenduste liidu (EMSL) juhataja Urmo Kübar.

Ettepanekuid on aega esitada jaanuari lõpuni, siis läheb veebikeskkond lukku (lugeda siiski saab) ja uusi ettepanekuid juurde ei võeta. Järgneb tehniline töö: sarnased ideed seotakse kimpu, üksteist välistavad ideed eraldatakse. Järgneb mõjuanalüüs, milles saab samuti osaleda rahvas, kommenteerides, milliseid plusse-miinuseid nähakse.

Ühiskonna mudel

Märtsis toimub arutelupäev või mitu, kuid kus, millal ja kelle vahel arutelu toimub, pole veel selge. Praegu kaalutakse ühe võimalusena korraldada see avaliku arvamuse küsitluste kombel: valitakse juhuvalimiga 500 Eesti inimest, kes esindavad proportsionaalselt kõiki ühiskonnagruppe.

Need inimesed tulevad üheks päevaks kokku, arutavad välja pakutud variandid läbi ja nimetavad oma eelistuse. See ei tähenda siiski, et 500 inimest istuvad ühises ringis – kogunetakse gruppidesse. Sama lahendust on kasutatud Ameerikas ja mujal nii kohalike kui ka riiklike küsimuste arutamiseks. «Päev või paar arutatakse, rahvakogu kujundab oma eelistuse ehk targa ühiskondliku arvamuse,» selgitas Kübar.

Edasi jõuab rahva hääl riigikokku. Need asjad, mis nõuavad seaduste muutmist, teeb ära riigikogu, need ideed, mis seadusemuudatusi ei nõua, lepitakse lihtsalt kokku erakondade kokkulepete või muus head tava järgivas vormis.

«Riigikogu kaotaks mõtte, kui neile ei jääks õigust langetada lõplik otsus, aga lootust, et erakonnad seda tööd tõsiselt võtavad, annavad kaks asja,» ütles Kübar. «Esiteks see, et erakonnad ise protsessis osalevad, ja teiseks on erakondadel pikemas plaanis mõistlik rahva arukaid mõtteid kuulda võtta.»

Kübar loodab, et rahvakogus saavad rahva eelistused põhjalikult selgeks ja läbi kaalutud. Tema sõnul lisab põnevust ootus, et kui tõesti nii saabki läbi arutada seadusemuudatusi, siis saab sama meetodit kasutada tulevikus ka teistes valdkondades.

«Praegu on üsna palju skepsist, et kas inimesed on suutelised kaasa rääkima, kas nad soovivad seda teha. Vastupidise tõestamiseks avaneb täna hea võimalus,» ütles Kübar, lisades, et seadusloomes osalemine on kindlasti keerulisem, kui näiteks hartale allkirja andmine või sotsiaalmeedias nupu «like» vajutamine.