Valitsus pani keelu päästvate reservide käikulaskmisele

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anni Metssalu Läänemaa haigla lastearsti Alge Vare vastuvõtul, kui laps haige, siis vanemale enam sajaprotsendilist hüvitist ei maksta.
Anni Metssalu Läänemaa haigla lastearsti Alge Vare vastuvõtul, kui laps haige, siis vanemale enam sajaprotsendilist hüvitist ei maksta. Foto: Arvo Tarmula / Lääne Elu

Et vältida järjekordse hiigelkärpega otsest mõju arstiabile ja patsientidele, võiks kasutusele võtta haigekassa reservid, leiavad tervishoiuspetsialistid. Valitsus seda võimalikuks ei pea, sest siis tuleks otsida riigieelarves uus kärpekoht.



Tervise Arengu Instituudi direktor, endine haigekassa juht Maris Jesse peab praeguses olukorras, mil rahandusministeerium soovib kärpida haigekassa kulusid veel 376 miljoni krooni võrra, igati õigustatuks võtta appi haigekassa reservi kogutud neli miljardit krooni.

«Praegune haigekassale tehtud nõue kärpida kulusid on täiesti võrreldav sellega, kui käskida töötukassal kulusid kärpida,» leidis Jesse.

Veebruaris pidi haigekassa kulusid kärpima 612 miljonit krooni. Läinud nädala neljapäeval saatis rahandusminister Ivari Padar sotsiaalminister Hanno Pevkurile kirja, et see kärbe polnud piisav ning kokkukuivava sotsiaalmaksu tõttu tuleb kärpida veel 376 miljonit.

Jesse sõnul ongi haigekassa reserv mõeldud selleks, et maksutulude järsul vähenemisel ei peaks sama järsult vähendama arstiabi ja ravimeid. «Haigekassal pole mujalt võimalik kokku hoida ja praegu ei tohi teha paratamatult kõiki inimesi valusalt löövaid vähendamisotsuseid,» ütles Maailmapanga tervishoiuspetsialistina töötanud Jesse.

Reservide kasutamiseks on tarvis aga valitsuse otsust. Seda on raske saavutada, sest sel juhul peaks kokkuhoid tulema kusagilt mujalt riigieelarvest. «Siiralt – vähe on alasid peale tervishoiu, mis puudutaks kõiki Eesti inimesi sünnist surmani,» leidis Jesse, et kärpevaldkondi on riigis veel teisigi.

Ta lisas: «Eriti finantskriisi ajal on oluline mõelda rahva tervise säilimisele, sest terve tööealine elanikkond on eelduseks majandusraskustest väljatulekul ning majanduskasvu uuesti tekkimisel.»

Islandis saavutas valitsus tervishoiutöötajatega kokkuleppe, et neil vähendatakse palka teiste aladega solidaarselt kuue protsendi ulatuses. «Aga sellega olid mõlemad pooled tõesti nõus – jõuga ei saa selliseid otsuseid läbi viia,» ütles Jesse. «Kui tervishoiu kulude kärpimine ja reservide mittekasutamine on see, mis toob Eestile euro, siis on rahandusminister ja peaminister need inimesed, kes peavad tervishoiutöötajatega läbirääkimistel osalema.»

Reservi kallale ei lase


Ka Lõuna-Eesti haigla peaarst Rein Kermes loodab, et kärpenõue ei peaks otseselt haiglatele ja patsientidele mõjuma. «Haigekassal on ju reservid! Miks neid siis kogutud on?» küsis ta. «Putru tuleb külmemalt süüa, mitte kohe, rusikad püsti, võitlusesse jooksma.»

Kermese lootusrikkust ei jaga aga rahandusminister Ivari Padar, kelle sõnul leiab valitsus, et reserve peaks hoidma veelgi halvemateks aegadeks. «Valitsus otsustas, et haigekassa võib kasutada praegu 12 miljonit reservkrooni,» ütles Padar. «Kogutud raha tuleb hoida, sest järgmise aasta sotsiaalmaksu laekumise prognoos on meil ees ja selle nägemine teeb väga ettevaatlikuks.»

Haigekassa juht Hannes Danilov tõdes vaid, et tema käed on lühikesed ning peab tegutsema nii, nagu seadus ette näeb.

Haigekassa peab rahandusministeeriumiga endiselt läbirääkimisi, et ikkagi reservist 300 miljonit krooni abiks võtta. «Kirjavahetus ministeeriumiga kestab. Kõik on värske ja mingeid häid mõtteid mul veel ei ole,» tunnistas Danilov.

Asi naljast kaugel


Haiglate liidu juhatuse esimehe Urmas Sule sõnul tehakse rahandusministeeriumis ettepanekuid, mis ei tugine seadustele. «Kõik hakkab peale stabiilsusest,» ütles ta ja toonitas, et tervishoius on kaks poolt – patsiendi omaosalus ja haigekassa rahastamisel põhinev kapital. Eestis jagunevad protsendid vastavalt 26 ja 74.

Maailma terviseorganisatsioonis on aga nn solidaarsusprintsiip, et kui patsiendi omaosalus ületab 25 protsenti, siis on oht, et tervishoiuteenused ei ole enam nendele inimestele kättesaadavad, kes seda kõige enam vajavad. «Tervishoius nalja teha ei saa ja reserve, mida haigekassa on suutnud tuliste vaidlustega koguda, peakski saama kasutada haigekassa,» ütles Sule. «Need ei peaks minema teiste ministeeriumide puudujääkide katteks.»

Poole sõnaga on valitsuses juttu olnud ka väikehaiglate sulgemisest, kuid nii ebapopulaarse teemaga ei soovi keegi avalikult veel välja tulla. Ka Jesse tunnistas, et muidugi peab tulevikus vaatama, kuidas süsteem efektiivsemaks muuta. «Meditsiinis ei tohi aga teha üleöö paanikaotsuseid,» ütles ta. «Ümberkorraldusteks peab olema mõistlik aeg ja reservide kasutamine annaks selleks võimaluse.»

Üheks löögi all olevaks haiglaks on Rapla maakonnahaigla, mille ravitöö juhataja Aili Laasner imestas, et kas tõesti muudaks mõne haigla ärakaotamine seal piirkonnas inimeste abistamise kulud olematuks.

«Siin elavad haiged ei kao ju kuhugi ja neid tuleks mujal ravida. See aga tähendab kaudset sotsiaalsete kulude suurenemist,» tõdes Laasner. Ta tunnistas, et vahel on inimestel probleeme samast piirkonnast Rapla haiglasse jõudmisegagi ja ta ei kujuta ette, kuidas nad peaksid näiteks Tallinna arstile jõudma.

8. mail koguneb haigekassa nõukogu ülesandega esitada oma ettepanekud. Praegu asjaosalistel mingit nägemust pole, kuid sotsiaalminister on lubanud ministri ja haigekassa nõukogu esimehena teha kõik, et eriarstiabi ehk haiglate kallale nad otseselt enam ei lähe.
------------------------------------------------------------

Arvamused
Kust saavad väikehaiglad veel kärpida?

Viktor Sarapuu
Kuressaare haigla juhatuse esimees:
Haigekassa ei ole andnud meile uut eelarve lepingut ja seni elame kinnitatud eelarvega. Kes seda teab, mida tulevik toob. Momendil on olukord selline, et talitame selle eelarve järgi, mis on meile ette antud ja ka kinnitatud. Arstid teevad oma tööd ja patsiente jagub. Saaremaa elab täielikult rahulikku saare elu.

Kai Tennisberg
Läänemaa haigla ravijuht:
Vaatamata sellele, et oleme lisatasusid kärpinud, on meie majas mõistev suhtumine. Igaüks, kes näeb, et kuskilt saab veel kokku hoida, tuleb ja ütleb. Mõni arst on meil näiteks öelnud, et võin vastuvõtu teha ilma õeta.
Eks arvata oli, et midagi tuleb veel, sest meie haigla eelarvet ei kinnitatud. Teemaks võiks olla see, et meil on osa erialaarste, kes käivad vastuvõtte tegemas. Tuleb mõelda ja vaadata, kas nende käimine rahaliselt ära tasub.
Teisel poolaastal loodame ka seda, et seadusega läheb anestesioloogide ja radioloogide ja operatsiooniõdede tööpäev pikemaks. Kuigi seal tulevad kindlasti palgaläbirääkimised ja eks näis, kui suur see kokkuhoid olema hakkab.

Rein Kermes
Lõuna-Eesti haigla peaarst:
Rahanappus ei peaks otseselt haiglatele ja patsientidele mõjuma, sest haigekassal on ju reservid. Miks neid siis kogutud on? Haigekassaga on leping sõlmitud, kuigi selle maht on sama, mis 2008. aasta alguses. Kuna vahepeal on teatud teenused ja maksud tõusnud, on olukord muidugi pingelisem kui aasta tagasi.

Kindlasti järjekorrad pikenevad, aga oleme andnud inimestele võimaluse raha eest järjekorras ettepoole saada. Seda võimalust on regionaal- ja keskhaiglad juba tükk aega pakkunud, kuid üldhaiglates pole see veel nii levinud olnud. Püüame sel moel riigi rahakoti olukorrast hoolimata eriarstiabi ikka edasi anda.

Aili Laasner
Rapla haigla ravitöö juhataja:
Haigekassaga on meil leping sõlmitud, kuid sel aastal on nad jätnud endale õiguse iga kvartal leping üle vaadata ja ümber hinnata. Seda pole varem olnud, aga mida suuremaks muutub näiline ebakindlus, seda paindlikumaks oleme meie muutunud oma töökorralduses.
Kuigi meil pole veel ravijärjekordade pikenemist näha, tunnistavad teiste haiglate esindajad seda tendentsi. Rapla haiglas on küll praegu näiteks rohkem sisehaiguste ja psühhiaatria patsiente.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles