Eile esimestel hommikutundidel eestimaalastele avatud Rahvakogu ettepanekuteportaalis puhkes tuliseim arutelu ausama valimiskorra ning parteide rahastamise üle, sulge ei jätnud haaramata ka poliitikud ise.
Rahvakogu avapäev näitas valija valupunktid kätte
8. jaanuar 2013, 00:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viies seatud kategoorias kogusidki enim nimelisi ettepanekuid valimiskorralduse parandamise, erakondade rahastamise ning kodanike kaasamise valdkonnad. Avapäevaga laekunud enam kui 160 ideest pisem osa puudutasid erakondade sisepoliitikat ja rahva kaasamist.
Valimiskorralduse parandamiseks panid kodanikud ette, et parlamendivalimistel tuleks kehtestada üleriigiline kandidaatide nimekiri, kaotada kompensatsioonimandaadid ja valimised võiks osaluse kasvatamiseks viia juunikuu laupäevale.
Nn peibutuspartide kandideerimine oleks välistatud, kui keelata juba riigikokku kuuluval isikul kohalikel valimistel osaleda. Teine võimalus oleks see, kui valituks osutunud, ent seejärel kohast loobuva kandidaadi hääled koduparteile edasi ei kandu, vaid kustutatakse.
Erakondade rahastamise kategoorias laekus juba avapäeval rida vastandlikke ideid.
Riigikogu liige Priit Toobal (KE) tegi ettepaneku presidendi otsevalimisteks ja tahtis e-valimiste lõpetamist nende ebausaldusväärsuse tõttu. Tema kolleeg Jaak Allik (SDE) soovis ühtlustada valimisringkondade suurused või anda igale valijale kaks häält, mille abil selgitatakse välja 30 saadikut üleriigiliselt ja 71 kohalikku esindajat ühemandaadilistest ringkondadest.
Erakondade rahastamise kategoorias laekus juba avapäeval rida vastandlikke ideid. Näiteks leidsid ühed, et parteid ei peaks saama enam sentigi riigieelarvest, teised aga väitsid sama hoopis eraannetuste kohta.
Ühel meelel oldi liikmemaksunõude karmistamise ja valimisreklaami kulude jõulise kärpe osas. Radikaalsemad kodanikud looksid kõigile erakondadele tasakaalustatud reklaami tegeva valimisreklaamiameti või määraksid valimiskampaania meediumiks ainult rahvusringhäälingu kanalid.
Kodanikud võiksid seaduseelnõusid esitada loodava rahvaalgatuse instituudi kaudu ja samas saaks riigiametnikke tulevikus ka ametist tagasi kutsuda.
«Piksevardana» on portaalis ka «varia» rubriik, kuhu saab teha viiest riigivalitsmise valdkonnast välja jäävaid seaduseelnõu ettepanekuid, ent neid analüüsi töögrupp läbi ei vaata.
«Valdavalt on ettepanekud sisulised ja argumenteeritud - see teeb rõõmu,» hindas Rahvakogu töögrupi liige, Eesti Koostöö Kogu juht Olari Koppel. «Pessimistid ütlesid, et hea kui 1000 inimest kuu aja jooksul läbi astub, optimistlikumad pakkusid 150 000. Tuhat kontakti saabus aga juba esmaspäeva öötundidel.»
Lisaks eile sisestatud enam kui 160 ettepanekule on Eesti Koostöö Kogu saanud detsembri jooksul ligi sadakond ettepanekut kirja ja e-kirja teel, mis samuti lähipäevadel portaali üles pannakse.
Rahvakogu külastas avapäeval ligi 7500 unikaalset kasutajat 49 riigist, arvamuseavaldajana registreeris end enam kui 300 inimest. Ettepanekuid saab esitada 31. jaanuarini, pärast mida algab samas veebikeskkonnad nende analüüs.