Tulevikus kaob ära raamatukogudele mõeldud riigi toetus paberraamatute ostmiseks ning selle asemel hakkab riik ostma õigusi raamatute e-versioonidele, ütles kultuuriminister Rein Lang intervjuus Postimehele.
Lang: riik hakkab kulutama vähem raamatutele ja ostma enam e-trükiseid
9. jaanuar 2013, 11:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suund sellele on võetud juba 2013. aastal, kui kirjanduse programmi maht on mulluse 60 000 euro asemel paisunud 120 000 euro suuruseks.
«Üks osa sellest rahast on mõeldud Eesti kirjanduse digitaliseerimiseks. See omakorda jaguneb mitmeks osaks. Üks on see, mis puudutab digiraamatute välja andmist olemasolevate õiguste baasil, näiteks Tammsaare teosed, millel pole enam autoriõigusi ja seega ei maksa see suurt midagi. Teiseks soovime aga käivitada süsteemi, kus riik saaks osta teoste tasuta kasutusõigust ilma territoriaalsete ja ajaliste piiranguteta,» sõnas Lang.
Esimeses etapis tegeletaksegi raamatutega, mis on koolides kohustuslikud, et need oleksid tasuta veebist kõigile kättesaadavad.
«Kui teos on väärt võimalikult paljudele inimestele kättesaadavaks muutmist, siis tänapäeval on selleks olemas kaasaegsed tehnoloogilised vahendid. Selleks ei pea tingimata puid maha raiuma.»
Kui see eesmärk saavutatud, tahab riik hakata ostma olulisi kaasaegseid teoseid, mida praegu riigile soetatakse ja läbi keeruka süsteemi raamatukogudesse suunatakse. See süsteem läheb muutmisele juba lähemas tulevikus ja kasvab e-trükiste osakaal.
Langi nägemuses kaob tulevikus ilmselt riigipoolne kirjandustoetus raamatute trükkimiseks. Riik hakkab toetama e-raamatuid, kuid kui kirjanik ja kirjastaja soovivad raamatut ka paberkujul näha, siis peavad nad selleks ise raha leidma.
«Riik saab toetada autorit, et ta saaks luua. Selleks on meil kultuurkapital, nad maksavad stipendiume. Kui selle tulemusena tekib teos, mis auhinnatakse, mis on omakorda loojale täiendav sissetulek, ja kui see teos on väärt võimalikult paljudele inimestele kättesaadavaks muutmist, siis tänapäeval on selleks olemas kaasaegsed tehnoloogilised vahendid. Selleks ei pea tingimata puid maha raiuma.»
Samas ei soostunud Lang nimetama veel ühegi autori nime, kelle teoseid riik osta ja digitaliseerida tahab. «Eks me eelkõige vaatame laste- ja noortekirjanduse peale.»
Ministri sõnul ei eeldaks e-raamatute litsentside ostmine seda, et tuleks palgale võtta uusi ametnikke, vaid moodustataks erapooletu komisjon. «Kui riik teeb autorile pakkumise, et omandab nii-öelda tasuta kätteandmise õigused ja seda ajalise ja territoriaalse piiranguta, siis on autori asi küsida selle eest riigilt kompensatsiooni. Siis hakkame läbi rääkima, me ei kehtesta siin mingit hinnakirja,» kirjeldas Lang.