Saksamaa põhiseaduse ja liitvabariigi 60. sünnipäeva eel arutleb sealne meedia võimaluse üle lisada sünnipäevakingiks hümnile üks salm endise Ida-Saksamaa hümnist.
Saksa lehed arutavad võimalust liita hümnile lisasalm
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajalehes Süddeutsche Zeitung ilmunud arvamusloos tegi ajakirjanik Heribert Prantl ettepaneku lisada Saksamaa praegu ühesalmilisele hümnile, Joseph Haydni meloodiaga «Deutschlandliedile» veel üks. Kunagise Saksa Demokraatliku Vabariigi (DDRi) hümni esimene salm.
See samm sümboliseeriks kahe riigi ühendamist, kuna lisaks põhiseaduse sünnipäevale saab näiteks Berliini müüri langemisest Saksamaal tänavu sügisel täis täpselt kaks aastakümmet, kirjutab ajaleht.
Endise DDRi hümni algus räägib varemetest üles tõusmisest ja seal sisaldub ka rida, mis eesti keeles kõlab «Saksamaa, ühtne isamaa» (saksa k Deutschland, einig Vaterland). See on ühtlasi lause, mille pärast lõpetati 1970ndatel Ida-Saksamaal hümni sõnade laulmine, kuna DDR ei toetanud enam riikide ühinemist. Sõnade autor on Johannes Becher.
Kuigi ettepanek on rohkem intellektuaalne mõttekeerutus kui tõsine poliitiline algatus, pole idee liita DDRi hümn praeguse, August Heinrich Hoffmann von Fallerslebeni sõnadega hümniga päris uus.
Pärast kahe Saksamaa ühendamist tegi samasuguse ettepaneku DDRi viimane peaminister Lothar de Maiziere, kuid toona ei leidnud tema mõte eriti positiivset vastukaja. Saksamaa kantsleri Helmut Kohli mälestustes on näiteks kirjas, et ta tundis sellest kuuldes tülgasttust, kirjutas Süddeutsche Zeitung.
Nädalaleht Die Zeit pani hümnimuutmise diskussioonis oma veebilehele lugejate tarvis üles võimaluse sisse laulda ja üles laadida ka oma hümnivariant. Süddeutsche Zeitungi enda kodulehe internetiküsitluses toetas ajakirjaniku ettepanekut 52 protsenti inimestest.
Praeguste hümnisõnade autor Hoffmann von Fallersleben kirjutas need 1841. aastal, väidetavalt pärast seda, kui kuulis laeval Hamburgist Helgolandi saartele sõites prantslaste tervituseks mängitavat marseljeesi ja brittide auks kõlanud «God Save the Kingi».
Sakslaste jaoks polnud aga laulu lihtsalt kuskilt võtta. Hoffmann von Fallersleben istus seepeale maha ja kirjutaski oma «Sakslaste laulu». Justkui radikaalse demokraadina tuntud luuletaja üle irvitamiseks said tema kirjutatud sõnad lauluna tuntuks Joseph Haydni viisil, mis oli Austria keisrite hümn.
Hoffmann von Fallerslebeni luuletuse väga tuntud algus, mis kinnitab, et Saksamaa on üle kõige (saksa k Deutschland, Deutschland über alles), väljendas luuletaja jaoks igatsust ühtse rahvusliku eneseväljenduse järele. 1922. aastast sai sellest populaarsest laulust Saksamaa hümn, küll päris ametliku staatuseta. Natsid liitsid «Deutschlandliedi» oma «Horst-Wessel-Liediga», millest saigi Kolmanda Reichi hümn. 1945. aastal sõja järel keelasid liitlased aga mõlemad ära.
Ometi jäi kolmas salm vana meloodiaga Lääne-Saksamaal hümnina pärast pisukest vaheaega 1951. aastast alates siiski alles ning sellest sai ka 1990. aastal taasühendatud riigi rahvushümn.
Hümnide sõnad
Praeguse Saksa hümni tekst:
Ühtsus ja õiglus ja vabadus
Saksa isamaale!
Nende poole nüüd püüdkem
vennalikult südame ja käega!
Ühtsus ja õiglus ja vabadus
meil õnne tagavad.
õitse selle õnne säras,
õitse, Saksa isamaa!
õitse selle õnne säras,
õitse, Saksa isamaa!
Vaba tõlge eesti keelde, kolmas salm
Allikas: Ümber Euroopa, kirjastus Tänapäev
DDRi hümni algus
Tõusnuna rusudest
tulevikku liikudes,
luba meid teenida sind kõige
paremini,
Saksamaa, ühtne isamaa.
Vanad hädad tuleb võita,
võidame nad ühiselt,
see peab meil õnnestuma,
et päike kaunimalt kui kunagi
üle Saksamaa särab,
üle Saksamaa särab.
Mitteametlik vaba tõlge
Allikas: Wikipedia