Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Loodav Vene natsiseadus ähvardab naabreid

Vene riigiduumas küpsev eelnõu plaanib «ühiskondlikku tribunali», mis otsiks arvatavaid natse, nende käsilasi ja toetajaid üle kogu endise Nõukogude Liidu. Ühtlasi lubab eelnõu sanktsioone musta nimekirja sattunud riikide vastu, kirjutab  Argo Ideon.

Vene duumas loodud töörühmal sai nädala algul valmis seaduse kavand, millega autorid tahavad luua õigusliku raamistiku võitluseks endisel Nõukogude Liidu alal väidetavalt vohava natsliku ideoloogia ja selle toetajatega. Arvestades Venemaa senist praktikat, võib see tähendada lihtsalt «natsi» siltide kleepimist poliitilise suva järgi, sh väljaspool Vene piire.

«Kui ma lähen Sinimäele sinililli korjama, saaks mind selle eelnõu järgi juba natside toetajaks lugeda,» ütleb riigikogu väliskomisjoni liige Marko Mihkelson. «See on nii laialt tõlgendatav dokument.»

Seaduseelnõu täielik nimetus kõlab «Uutes iseseisvates riikides endise Nõukogude Liidu territooriumil natsismi, natsikurjategijate ja nende käsilaste rehabiliteerimisele vastu tegutsemisest».

Tuntud autorid


Eelnõu koostamine on toimunud duuma SRÜ asjade ja kaasmaalastega sidemete hoidmise komisjoni kokkupandud töögrupis, mida juhib duumasaadik Konstantin Zatulin. Teiste asjaosaliste seas on näiteks föderatsiooninõukogu väliskomisjoni ekspertnõukogu liige Mihhail Demurin ja Kremlile lähedase infosaidi regnum.ru direktor Modest Kolerov, kes on tuntud Vene uusimperialistliku välispoliitika ideoloogidena. Töörühma üks liige on ka Eestis toimunud küüditamisi leebe ja vajaliku meetmena käsitlev ajaloolane Aleksander Djukov.

Eile toimus Moskvas esimene laiem seaduseelnõu arutelu ümarlaua vormis, kuhu olid kutsutud paljude Vene ametkondade esindajad.

Seaduseelnõu tekst on avaldatud veebis regnum.ru saidil ning ka mujal venekeelses internetis. See koosneb 23 paragrahvist, väljaprindituna umbes 14 lehekülge.

Eelnõus äratab tähelepanu, et selle mõjuala ei piirdu autorite nägemuses Venemaaga. Kuid dokumendis ei leidu selgitust, miks ei otsita natse Soomes, USAs või Türgis, vaid üksnes alal, mis on kunagi olnud Nõukogude Liidu võimu all – alates Abhaasiast Balti riikideni. Kõiki neid nimetatakse «iseseisvad riigid, mis on tekkinud endise Nõukogude Liidu territooriumil».

Inimsusvastaste kuritegude uurija Toomas Hiio märgib selle kohta, et igal riigil on õigus kehtestada oma territooriumil seadusi rahvusvaheliste konventsioonide raames, millega ta on ühinenud.

«Kehtestada seadusi, mis laienevad teiste riikide kodanikele nende riikide territooriumil, on vähemalt veider,» ütleb ta. «Seaduse projekt käsitleb Eestit Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud riigina. Eesti käsitleb ennast 1918. aastal loodud riigina ja seda käsitlust jagab enamik arenenud riikidest, nii et selles punktis on tegemist lihtsalt seaduse koostajate eriarvamusega.»

Duumas küpsev eelnõu esitab ka definitsioonid mõistetele «natsism», «natsikurjategija», «natsismi käsilane», «natsismi toetaja». Näiteks «natsismi käsilane» on eelnõu määratluses ka Saksamaa poolt mobiliseeritud isik, mitte ainult vabatahtlikult Saksa natsirežiimi organite teenistusse asunu. Kuid «käsilased» vabastatakse sellisest nimetusest, kui nad aitasid Nõukogude partisane, saboteerisid Saksa võimude nõudmisi või aitasid elanikel peita toiduvarusid.

Toomas Hiio kommenteerib: «Kui natslike kurjategijate puhul on kriteerium selge – tema süüdimõistmine õiglase kohtupidamise korras ja avalik kohtuotsus –, siis natsismi käsilase hajuva definitsiooni järgi saab natsismi käsilaseks kuulutada suurema osa Saksamaa okupeeritud alade elanikest.»

Ta lisab: «Tundub, et seaduseelnõu autorid on selle osa sõnastuses osaliselt tuginenud mõnele Teise maailmasõja aegsele NSVLi ülemnõukogu presiidiumi seadlusele. See osa võimaldab märgistada ka kogu aastatel 1927–28 ja varem sündinud Eesti elanikkonna, kes sõja ajal Eestis oli. 21. sajandil on niisugune põlvkondade kaupa stigmatiseerimine pehmelt öeldes kummaline.»

Liiklus kinni


Vene eelnõu käsitleb muu hulgas ka välisriikide riiklikku poliitikat, mis Venemaa organite hinnangul on suunatud natsismi rehabiliteerimisele. Selliste riikide vastu lubab eelnõu kasutada diplomaatilist mõjutamist mittesõjaliste abinõudega. Näiteks protestinoodid, diplomaatide väljasaatmine. Kuid arsenalis on ka «täielik või osaline raudtee-, mere-, õhu-, posti-, telegraafi- ja raadioside peatamine ning diplomaatiliste suhete katkestamine».

Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser ütleb, et komisjon soovib tellida eelnõu tekstile õigusliku analüüsi. «Kui seda duumas tõsiselt menetlema asutakse, siis kindlasti tuleb ka meil astuda omapoolseid samme näiteks mõningates rahvusvahelistes organisatsioonides.»

Balti Venemaa-uuringute keskuse direktor Vladimir Juškin märgib, et kas eelnõu ka Venemaa ametlikuks seaduseks saab, sõltub tegelikult sellest, milline käsk duumale ülalt antakse.

«Duuma ei ole parlament. Kästakse, võtavad vastu, kästakse, panevad kalevi alla. Arvan, et Kremlis ei istu nii lollid inimesed, kes ei taipa, et selline seadus naeruvääristaks Venemaad.»

Kommentaarid

Vladimir Juškin
Balti Vene-uuringute keskuse direktor:

Mõistlikele inimestele tavaliselt selgitan, et mingisugust põhjust pole rääkida natsismi või fašismi rehabiliteerimisest Baltikumis. See on täielik jama. Meil ei ole selle ideoloogia kandjaid, ei ole seda tüüpi noorteorganisatsioone. Kui mulle ükskord helistati ja küsiti natsismi rehabiliteerimise kohta Eestis, siis küsisin vastu: aga palun loetlege mulle Eestis tegutsevad fašistlikud organisatsioonid. Öelge aadressid, inimeste perekonnanimed. Ning mina nimetan igaühe kohta üles Venemaal tegutseva organisatsiooni. Toru pandi hargile.
Kui mõned vanad sõjamehed kokku tulevadki, siis nemad ei defineeri ju end natsidena. Pole tarvis neile fašistlikku ideoloogiat juurde kirjutada.

Enne kui teisi õpetada, võiks enda juures kodus asjad üle vaadata. Näidake, et te võtsite õppust, et kunagi enam ei tule Baltikumi okupeerimist ja tääkidel sotsialismi viimist Euroopasse.

Marko Mihkelson
riigikogu väliskomisjoni liige:

Tegemist on väga karmi tekstiga. Midagi sellist võis viimati ilmselt lugeda Stalini ajal. Kuid tõenäosus saada seadusena duumas vastu võetud on sel päris suur. Venemaa on jõuliselt kasutanud ajaloorelva, ning praegu ei ole näha põhjust, miks nad sellelt teelt võiksid kõrvale astuda.

Seda tüüpi seadusest on räägitud Moskvas pikemat aega. Aktiivsemaks muutus asi siis, kui Euroopa Nõukogu parlamentaar­ne assamblee ning nüüd ka Euroopa Parlament mõistsid hukka kommunismi kuriteod. Tulekul on ka Molotovi-Ribbentropi pakti 70. aastapäev. Ilmselt on tegu omamoodi vastukäiguga.

Seaduseelnõu mõjuala määratlemine endiste Nõukogude Liidu piirides paljastab ehedalt, kuidas Venemaa välispoliitika oma eluliste huvide sfääri näeb. See on selges vastuolus rahvusvahelise õigusega. Vastuvõtmisel saab sellest seadusest kergesti lõputu konfliktide allikas.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Viimased uudised
E24
Sport
TallinnCity
Naine
XXVI laulu- ja XIX tantsupidu
48h populaarsemad teemad
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
Välisuudised
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
SOOV.EE
Juhtimine
Elukeskkond
Sünnipäev täna - 20. aprill

Palju õnne!

Urmas Paet

40

Urmas Paet

poliitik

Arvo Kruusement, 86

filmilavastaja

Aimée Beekman, 81

kirjanik

Tiiu Erelt, 72

keeleteadlane

Peep Aru, 61

poliitik

Neeme Punder, 56

flötist

Pille Lill, 52

laulja

Raivo Põldmaa, 52

teatrijuht

Margus Saar, 48

teleajakirjanik

Evelin Ilves, 46

presidendi abikaasa

Meelis Rooba, 37

jalgpallur

Horoskoop
Tartu Postimees
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
Valga
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
Valuutakursid
USD
0,722 EUR
GBP
1,213 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,11 EUR
RUB
0,02 EUR
=
Kursid seisuga: 17.04.2014