Peep Peterson: kellele unelm, kellele õudusunenägu

Üleeile avalikustatud ja sotsiaalministeeriumis valminud uus töölepinguseaduse eelnõu on lihtsalt jahmatavalt töötajavaenulik. Kuigi see seadus puudutab kõiki 600 000 Eesti tööjõuturul olevat inimest, kirjeldan järgnevalt ruumi puudusel vaid mõningaid eelnõu kõige üllatavamaid ning ebaõiglasemaid sätteid.

Samal teemal: Päevalehed: töölepingu eelnõu soosib tööandjat (34) Ettevõtjad tervitavad uut töölepinguseaduse eelnõud (29) Eelnõu, mis kõrvetab töötajate jalgealust (123) Ansip: uus töölepinguseadus teeb tööjõuturu paindlikumaks (83)

VIIMASED KOMMENTAARID töötaja Kahju küll, minu  järeldus on selline,  et peale selle seaduse  vastuvõtmist tuleb  hakata töö juures  kä... KuRaT Töövõtja ja kodaniku  kohustus oleks aidata  õhtuhämaruses peale  paarikümnendat  libastumist jääl neid  ... Teised kommentaarid

Lihtne koondamine

Kõige lihtsamini mõistetav ebaõiglus on koondamishüvitise suuruse vähendamine ning koondamisest etteteatamise tähtaja lühendamine. Praegu kehtiv töölepinguseadus nõuab, et töötajatele makstaks hüvitist koondamise eest olenevalt ettevõttes töötatud ajast kahe kuni nelja kuu palga ulatuses. Sotsiaalministeeriumi eelnõuga tahetakse hüvitise suurust vähendada ühe kuu palgani ning seda tööstaažist sõltumata.

Praegune kord on õiglane ja mõistlik, sest inimene, kes on ettevõttes kauem töötanud, on oma tööandja äri heaks ka suurema panuse andnud. Õiglane on see kord ka seetõttu, et kauem oma tööandjale lojaalne olnud bussijuht vajab tööturul kohanemiseks ka rohkem aega. Seetõttu on ebaõiglane võrdsustada näiteks firmas ühe aasta ning kümme aastat töötanud bussijuhi koondamishüvitise suurus.

Tõsi, eelnõu järgi suurendatakse koondamisel töötajale kümme protsenti töötukassast makstava hüvitise suurust. Ent see ei korva koondamishüvitise vähenemist ligilähedaseltki. Näiteks roolikeeraja, kel praegu on õigus nelja kuu palga ulatuses koondamistasule, kaotab keskmist palka teenides uue eelnõu järgi vähemalt 30 000 krooni!

Veelgi arusaamatum on sotsiaalministeeriumi soov lühendada koondamisest etteteatamise aega. Praegu tuleb töötajat koondamisest teavitada kaks kuni neli kuud ette, nüüd tahetakse etteteatamise ajaks kehtestada sõltuvalt ettevõttes töötatud aastatest ainult 15 kuni 60 kalendripäeva. Selline soov ei suurenda kuidagi töötajate turvalisust, pigem julgustab tööandjaid loomagi ebastabiilseid töökohti.

Minu jaoks on kõige üllatavam sotsiaalministeeriumi soov anda ettevõtjale õigus vähendada oma suva järgi töötajate palka kolme kuu vältel aastas. Eelnõu paragrahvi 37 lõige 1 annab tõesti tööandjale võimaluse vähendada kolmeks kuuks oma töötajate palka alampalgani juhul, kui tal tekivad äris ajutised raskused!

Riskid töötajate kanda

Praegu kehtiva seaduse järgi peab raskustesse sattunud ettevõtja riigilt luba küsima, kui ta tahab oma inimesi sundpuhkusele saata või pakkuda neile tööd osalise tööajaga (seda võimalust on rasketel aegadel ja igati mõistetavatel põhjustel kasutanud näiteks suured kalatööstused). Sel juhul peab ettevõtja ka väga kindlate nõuete alusel põhjendama, miks tal on selline vajadus tekkinud.

Uue seaduse järgi piisab ainult sellest, et kütuse hind tõuseks järsult. Kuna see hinnatõus on ärikeskkonnas tõsine muutus, mis tekitab ettevõtjale suuri probleeme, siis saab ta oma äririski veeretada töötajate kaela, makstes neile järgmised kolm kuud alampalka.

Praegu kaitseb töötajaid seaduses sätestatud piirang tähtajaliste töölepingute sõlmimise kohta. Neid võib sõlmida ainult seaduses sätestatud juhtudel, sest tähtajatud töölepingud kaitsevad paremini töötajate huve. Sotsiaalministeeriumi eelnõu järgi võib vaat et kõik Eesti töövõtjad üle viia lühiajalistele töölepingutele.

Tööandja oleks muidugi huvitatud sellest, et ta sõlmib lühikese kestusega tähtajalisi töölepinguid, mille lõppedes pole tal üldse vaja töötajale mingisugust hüvitist maksta. Ent töötaja jaoks tähendaks massiline tähtajalistele töölepingutele üleminek seda, et tal puudub igasugune kindlustunne homse päeva suhtes.

Töötajate huvide kaitset sotsiaalministeeriumi moodi kirjeldab ka soov vähendada töötasu riigipühadel ja puhkepäevadel töötamise eest. Praegu peab riigipühal tehtud töö eest tasuma töötajale kahekordse palga ning puhkepäeval tehtud töö eest maksma lisatasu 50 protsenti.

Ent sotsiaalministeeriumi eelnõu järgi väheneb lisatasu riigipühal tehtud töö eest 50 protsendini ning puhkepäeval tehtud töö eest 25 protsendini. Seega vähendatakse sotsiaalministeeriumi eelnõuga tööandja palgakulusid ja töötajate palka.

Küünilised väited

Eelneva taustal on eriti küüniline sotsiaalministeeriumi väide, et selline eelnõu muudab Eesti tööjõuturu turvalisemaks ja paindlikumaks. See on jama! Pole õige ka väide, et selline eelnõu muudab meie tööturu moodsaks ja viib meid eurotsooni. Ilma tugevate kollektiivlepinguteta viib uus töölepinguseadus meid ajas tagasi 20. sajandi esimesse poolde.

Bussi- ja autojuhtide nimel võin aga kinnitada, et see seadus viib juba järgmisel aastal eurotsooni mitte meie tööturu, aga veel tuhandeid bussi- ja autojuhte. Miks peaksid nad leppima väiksema turvatunde ja palgaga Eestis, kui juba praegu on paljudel neist olemas töökogemus Soomest või Iirimaalt? Neid riike eelistavad transporditöötajad juba praegu töötajate inimlikuma kohtlemise pärast.

Olen täiesti nõus Äripäevaga, mis nimetas seda eelnõu «tööandjate unelmate» seaduseks. Pean aga siinkohal rõhutama, et 600 000 Eesti töövõtja jaoks on see seaduseelnõu tõeline õudusunenägu. Kõige mõistlikum on see eelnõu menetlusest kohe tagasi võtta ning alustada ausaid läbirääkimisi, kus kuulatakse ka töötajate ja ametiühingute häält.