Rohelised himustavad venekeelsete hääli
22. aprill 2009, 14:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erakond Eestimaa Rohelised (EER) püüab tõsta enda populaarsust venekeelse elanikkonna seas, toetudes näiteks ettepanekule, et riik toetaks kortermajade soojustamist.
«EER ei alahinda venekeelset valijat ega püüa teda enda poole võita lausreklaamiga - jätkame oma seisukohtade sisulist selgitamist ja oleme veendunud, et venekeelse valija toetus meile suureneb oluliselt,» ütles Postimees.ee'le erakonna pressiesindaja Katrin Mesilane.
«Venekeelne valija elab pigem linnas ja roheliste algatused - näiteks riigi toetus kortermajade soojustamiseks, et elanike küttearved väheneks - on olulised ka venekeelsele valijale.»
Ta põhjendas partei praegu mitte just kõige suuremat toetust venekeelsete valijate seas asjaoluga, et rohelised on Eesti poliitikas praegu noorim erakond ja kõigi valijagruppide südametesse jõudmine võtab paratamatult oma aja.
Mesilase sõnul on vene keelekeskkonnas elav valija neile oluline mitte ainult valimiste ajal.
«Oleme ilmselt ainuke erakond Eestis, kelle regulaarne väljaanne Grüüne/Poljana ilmub algusest peale paralleelselt kakskeelsena. Teame juhuseid, kus meie ajalehte kasutatakse koolides keeleõppematerjalina - huvitavad tekstid on samas lehenumbris leitavad nii eesti kui vene keeles.»
Rohelised ei tee Mesilase sõnul ka eestlaste seas eraldi kampaaniat toetuse suurendamiseks. «Usume, et sarnaselt venekeelse valijaga, oskavad ka eestikeelsed valijad üha enam hinnata roheliste töist ja ausat stiili. EER ei ürita edu saavutada teisi erakondi kritiseerides, vaid probleemidele lahendusi pakkudes.»
Kui rääkida järgmiste valimiste osalusaktiivsuse tõstmisest, siis on roheliste hinnangul kõige olulisem viia inimesteni teave sellest, kui palju mõjutavad meid Euroopa Parlamendi otsused iga päev.
«Väidetavalt seisneb meie riigikogu tööst umbes 80 protsenti varem Euroopa Liidu tasandil kokkulepitu sobitamises Eesti õigusruumi. Valimisaktiivsus on seda suurem, mida paremini tuntakse Euroopa Parlamendi olulisust.»
Sügiseste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste kontekstis on Mesilase sõnul oluline selgitada, et kohaliku elu juhtimiseks sobivad poliitilistest erakondadest hoopis paremini kohalikku kogukonda liitvad seltsid, ühingud ja tegelikud kohapealsed liidrid.
«Mida aktiivsemalt sekkuvad valimistesse kohalikku kodanikuühiskonda esindavad organisatsioonid ja valimisliidud, seda suurem on huvi ja usaldusväärsus valimiste vastu. Kohalik võim tuleks rohkem depolitiseerida, departeistada. Vallas pole võimalik ajada erakondlikku asja.»
Ülivõimas toetus mitte-eestlaste seas tõstis turu-uuringute aprillis tehtud küsitluse järgi Keskerakonna populaarseimaks parteiks, kusjuures nende ülekaal Tallinna volikogu valijate seas on niivõrd suur, et lubaks neile pealinnas jätkuvalt ainuvõimu.