Narva purskkaevu ülalpidamine neelab hiigelsummasid

Irina Tokareva
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva kesklinnas asuva purskkaevu rajamine läks maksma 2,5 miljonit krooni.
Narva kesklinnas asuva purskkaevu rajamine läks maksma 2,5 miljonit krooni. Foto: Irina Tokareva

Narva purskkaevu «Laevuke» ülalpidamiseks on sel aastal ette nähtud 10 900 eurot, samal ajal kui Tartus asuvate «Suudlevate tudengite» purskkaevu peale kulus möödunud aastal 974 eurot ja 31 senti.


Narva linnaeelarves on «Laevukese» ülalpidamiseks 2013. aastal ette nähtud 10 900 eurot, mis sisaldab vee- ja elektrikulusid ja purskkaevu konserveerimist talveks. See on 4976 eurot rohkem, kui kulutati purskkaevu peale 2012. aastal, mil ta ei töötanud ühtegi päeva.
Purskkaevu remondiks on sel aastal ette nähtud 9500 eurot, kuigi remondiprojekti pole veel olemas. Kokku kulub purskkaevu peale tänavu 20 400 eurot.

Purskkaevu teenindava firma Deiconvision OÜ juht Vladimir Kalatšov ütles Postimehele, et tema firmale makstakse selle eest väga vähe. «Makstakse kopikaid. 301 eurot nendel kuudel, kui purskkaev töötab, ja veel umbes 300 purskkaevu talveks konserveerimise ja kevadel avamise eest. Võib öelda, et teenindame tasuta,» rääkis Kalatšov.

Ta lisas, et seal ajal, kui purskkaev töötab, tuleb seal kogu aeg midagi remontida või sättida. Inimesed käituvat purskkaevuga lugupidamatult: küll visatakse sinna prahti, küll lõhutakse torusid, küll väänatakse otsikud valesse suunda.

Nii ei saadudki möödunud kevadel purskkaevu tööle. Suvel tehti linnavalitsuse tellimusel ekspertiis eesmärgiga selgitada välja vigastuste põhjused. Ekspertiis tuvastas, et purskkaevu konserveerimise tingimusi oli rikutud: torudesse oli jäänud vett, mis talvel külmus ja lõhkus torustiku.

Kalatšov ei ole ekspertiisi tulemustega nõus. «Seal on õhukesed klaasplastist torud, mis pragunesid nendele toetunud basseinipõhja raskuse tõttu. See ei ole minu süü ja sellepärast ma ei kavatse purskkaevu oma raha eest taastada.»

2004. aastal, kui purskkaev rajati, oli Kalatšov linnamajandusega tegelev Narva abilinnapea. Ta eitab toonaseid ajakirjanduse väiteid, nagu oleks just tema purskkaevu rajamiseks materjale ostnud.

«2004. aastal käisime mina, abilinnapea Ain Uiga ja Mihhail Stalnuhhin Peterburis läbirääkimistel firmaga, mis hooldab kõiki Peterburi purskkaeve. Sõidu eesmärgiks oli asi käima panna,» rääkis Kalatšov.

Küsimusele, miks kõigepealt osteti materjalid ja alles siis hakati purskkaevu projekteerima ja ehitama ja kes kõiges süüdi on, vastas Kalatšov: «Mina pole seda projekteerinud, pole ehitanud ja pole ekspluatatsiooni andnud. Mina andsin korralduse tegeleda purskkaevuga. Kas abilinnapea peaks tegelema igasuguste pisiasjadega?

Postimees saatis eelmisel neljapäeval Narva abilinnapeale Natalja Šibalovale e-kirja küsimustega purskkaevu kohta. Loo ilmumise ajaks polnud vastus veel saabunud.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles