Siseministeerium avalikustas täna detsembrikuise sündide arvu – 1008, mis on 2011. aasta sama ajaga võrreldes 98 võrra väiksem. Kokku sündis eelmisel aastal 14 054 last, mis on 625 võrra vähem kui 2011. aastal.
Vähem sünnitavaid naisi viib Eesti iibe miinuspoolele
16. jaanuar 2013, 00:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase kümne aasta kõige lapserikkam aasta oli 2008, siis sündis 16 028 last. Pärast seda on sündide arv kahanenud.
Tallinna Ülikooli Eesti demograafia instituudi juhtivteaduri Allan Puuri sõnul on aastapõhise sündide arvu muutused seotud terve hulga erinevate teguritega.
«Kõige esmase tegurina mõjutab sündide arvu lapsesaamise eas naiste arv, mis on Eestis alates 2000. aastate keskpaigast vähenemas. 2012. aasta alguseks oli 15–49-aastasi naisi üle 25 tuhande ehk ligi 8 protsendi võrra vähem kui 2005,» selgitas Puur ja lisas, et seitsme aastaga on 15-49-aastaste naiste arv vähenenud kaheksa protsendi võrra.
«Selle protsentuaalselt märkimisväärse muutuse mõju sündimusnäitajatele on olnud seni väike, sest suurem kadu piirdub esialgu 15–19-aastaste rühmaga (nende panus sündide üldarvu oli 2011. aastal 4 protsenti). Selle teguri mõju hakkab aga iga järgneva aastaga tugevnema ja viib muuhulgas ja rahvastiku iibe taas miinuspoolele,» ütles Puur.
Teiseks olulise aastapõhise sündide arvu mõjutava tegurina tõi Puur välja peremoodustuse ajastuse, mille suundumus jagab Eesti lähiajaloo kaheks ajajärguks.
«1950–1960. aastateni domineeris Eestis hiline peremoodustus (keskmine ema vanus esimese lapse sünnil 26–27 aastat), mis 1970.–1980. aastatel asendus märksa nooremaga (keskmine ema vanus 23 aastat). 1990. aastate algusest on sünniajastus taas hilisemasse ikka nihkunud.»
«Ajastusmuutuse mõju aastapõhisele sündide arvule on neil kahel ajajärgul olnud vastandlik. Kui sündimus «noorenes», paistis sündide arv tegelikust kõrgemana, kui sündimus «vananeb» on mõju vastupidine. Sünniajastuse sündide arvu vähendavat mõju jätkub veel vähemalt 10–15 aastaks,» selgitas teadur.
Masu mõjutas peamiselt noori
Kui mõlemad mainitud tegurid on pikemaajalise toimega ja hästi prognoositavad, siis paari viimase aasta sündimust on neile lisaks oluliselt mõjutanud ka lühemaajalised, vähem etteaimatavad faktorid.
Puuri sõnul võis eelmise aasta puhul täheldada, et sündide arvu üldise vähenemise foonil olid sellest mõjutatud eeskätt nooremad inimesed.
«Kui võtta võrdluse aluseks suurima sündide arvuga 2008. aasta, siis alates vanusest 27 sündide arv 2011. aastal ei vähenenud, vaid sünde oli 4 protsendi võrra rohkem kui 2008. Sellega kooskõlas oli ka sündide arvu muutus järjekorra lõikes: kui 2008–2011 vähenes esmassündide arv 23 protsendi võrra, siis teiste ja järgnevate sündide koguarv samal ajal isegi veidi suurenes.»
«Kontrast esimeste ja teiste/kolmandate sündide arvu dünaamikas oli eriti tugev eestlastel, kelle seas teisessündide arv koguni ületas esmasündide arvu,» ütles Puur.
Puuri sõnul näitab kirjeldatud asjaolu, et majanduslanguse tõttu suurenenud ebakindlusele reageerisid peamiselt noored.
«Sellist majandustsüklit peegeldavad võnked on hästi tuntud ning neid ei peaks kirjutama Eesti olude erilise raskuse või muu «kohaliku» omapära arvele,» ütles Puur.
«Demograafilise kestlikkuse seisukohalt on aastapõhistest võngetest mõõtuandvam see, milliseks kujuneb lõplik lapsesus 1970. aastate keskpaiga põlvkondades. Need on esimesed Eesti põlvkonnad, kelle reproduktiiviga on juba tervikuna möödunud «uutes» ühiskonnaoludes,» sõnas Puur.