Lisaks juba alustanud ja tulevast septembrist käivituvatele riigigümnaasiumitele soovib veel kuus omavalitsust rajada riigigümnaasiumi, koolidel on võimalik rahastust taotled 23,7 miljoni euro suurusest gümnaasiumivõrgustiku korrastamise meetmest.
Kuus omavalitsust soovivad rajada riigigümnaasiumi
Ministeeriumi pressiesindaja Tarmu Kurm ütles Postimehele, et meetmes on kokku 23,7 miljonit eurot, aga see on kõigile meetmes osalejatele, mitte ainult riigigümnaasiumidele. «Tulevased riigigümnaasiumid konkureerivad meetmes teistega võrdselt, haridus- ja teadusministeerium panustab omalt poolt kohustusliku omafinantseeringu osaga.»
Viljandis riigigümnaasium juba alustas eelmisel aastal, Jõgeva ja Haapsalu riigigümnaasiumid alustavad septembrist.
Reedel allkirjastab Tartus ministeeriumi ühiste kavatsuste kokkulepped riigigümnaasiumide rajamiseks ja kaasrahastamiseks Valga, Jõhvi valla, Põlva, Tartu, Pärnu ja Võruga. Hiljemalt 2015. aasta 1. septembrist alustavad neis omavalitsustes riigigümnaasiumid.
Kurmi sõnul on huvi tundnud ja valmisolekut väljendanud ka teised, näiteks Paide. «Võib öelda, et arutlevad selle üle kõik teised maakonnakeskused.»
Riigigümnaasiumi rajamine ei ole omavalitsusele kohustus. Küll aga vabanevad gümnaasiumi pidamisest loobumisel riigigümnaasiumide puhul gümnaasiumiastmega seotud kulutuste katmise kohustusest ning ei ole enam ajendatud põhikooli astme õpetajate palgafondi arvelt gümnaasiumiastme õpetajate palgafondi finantseerimiseks, mistõttu osutub võimalikuks põhikooli astme õpetajatele senisest kõrgemat töötasu maksta.
Gümnaasiumide tegevuskulude eest vastutab riigigümnaasiumide puhul riik ning munitsipaalgümnaasiumide ja erakoolide osas kohalikud omavalitsused.
Riigikogus menetluses oleva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) kohaselt on riigil kohustus tagada igas maakonnas vähemalt ühe riigigümnaasiumi pidamine 1. septembriks 2020. aastal.