Tänasel riigikogu avatud uste päeval kinnitas peaminister Andrus Ansip parlamendi suures saalis kodanike küsimustele vastates, et devalveerimist ei tule, et Eesti jõuab Euroopa viie rikkama riigi hulka ja et meie riik on jätkuvalt õhuke.
Avatud ustega riigikogu infotunnis keerlesid majandusteemad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Infotunnis osalejatele pakkus peamiselt huvi majandustemaatika - peaminister vastas küsimustele majanduskriisi süüdlaste ja vastutajate kohta, rahandusminister Ivari Padaril tuli prognoosida, millal saadakse taas positiivne riigieelarve koostada.
Külaline number 33 tuletas peaministrile meelde tema lubadust viia Eesti viie rikkama riigi hulka Euroopas ja päris, et millal see juhtuda võib. «Lubadus puudutas 15 aastat ja 14 on veel jäänud,» vastas Ansip ja soovitas inimestel mitte langeda masendusse esimesest majanduslanguse perioodist. «Tuleb veel üks majanduslanguse faas, enne kui see 15 aastat täis saab,» lausus peaminister.
Peaminister Ansip püüdis summutada ka jätkuvat muret Eesti krooni devalveerimise pärast. «Eesti krooni ei devalveerita, sest sellest kaotaks kogu elanikkond,» kinnitas ta täissaali kodanike ees. «Meil puudub selline tööstusharu, millele devalveerimine olulist kasu tooks. Soomes oli selline puidu- ja paberitööstus. Eesti eksport devalveerimisest ei võidaks, sest selles on küllalt suur tööjõu osatähtsus. Saaksime hoopis kiire inflatsiooni, kuna elanike laenud on võetud enamjaolt eurodes, seega saaksime massiliselt inimesi, kes ei suudaks oma laene enam teenindada. Mis huvi oleks valitsusel elanikkonnale kannatuste tekitamine?» selgitas Ansip oma mõttekäiku.
«Pealegi tuleks devalveerimiseks muuta seadust, seega tuleks läbida kolm lugemist siin parlamendis. Kõik lugemised on avalikud. Niipea, kui keegi hakkaks siin selle eelnõuga otsast pihta - ma arvan, et keegi ei ootaks, rahvas võtaks juba ühepoolselt euro kasutusele. Jama jutt!» lõpetas Ansip.
Peaminister Andrus Ansip selgitas ka seda, miks peetakse Eestit õhukeseks riigiks, kuid mis põhjusel liikusime me möödunud aastal pigem sammukese paksema riigi suunas.
Üks küsimuse registreerinu loobus oma küsimusest, kuna järeldas eelnevate vastuste põhjal, et talle niikuinii seal midagi ausalt ei selgitata.
Mure pandipakendi madala hinna pärast
Rahandusminister Ivari Padarilt küsiti aga hoopis selle kohta, kas keskkonnaminister ei ole toonud valitsusse ettepanekut pandipakendi hindade muutmiseks. Küsija tõi näite, et kui Eestis maksavad pakendid vaid 50 senti ja üks kroon, siis Soomes on vastavad hinnad kolm ja kuus krooni. Padar tänas ettepaneku eest ja nõustus sellega, et kui pandipakendi hind oleks kõrgem, oleks elanikel ka suurem motivatsioon pakendeid tagastada. «Pudeli hinna suhtes meil valitsuskabinetis diskussiooni siiani ei ole puhkenud,» märkis Padar samas.
Infotunni lõpuosas saabus küsimus haridusminister Tõnis Lukasele, kellelt küsiti koolikohustuse pooleli jätnud noorte arvu. «Ootasin hinge kinni pidades haridusküsimust,» oli minister küsimuse üle õnnelik. Ta vastas, et põhikooli ulatuses langes eelmisel aastal välja kas 650 või 660 noort, mis aga tähendab, et eelmisel õppeaastal oli väljalangenuid oluliselt vähem kui aasta varem. «See on ikkagi liiga palju, sest hiljem on neil noortel reele saada väga raske.»
Tänasel riigikogu lahtiste uste päeval käis Toompea lossis ligi kaks ja pool tuhat inimest. Lisaks Eesti elanikele oli huvilisi ka Austraaliast, Itaaliast, Kreekast, Prantsusmaalt, Soomest, Rootsist, Venemaalt, USAst.