Isamaa ja ilu Tartu tudengite võitluses

Krista Piirimäe
, kunstikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ken of Estland», eesti mees.
«Ken of Estland», eesti mees. Foto: Kristjan Teedema

Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna IV kursuse tudengid on Nooruse galerii keldris üles pannud intrigeeriva näituse «Ilu oletus», kus kunstiteoste kõrval on iga autor kirjutanud seinale oma arvamuse kunstist, nagu «Mis on tõeline, ongi ilus», «Kas maalikunst peab olema ilus?», «Kas see, mis naudingut pakub, ongi hea ja ilus?».

Kunstistaaril Andrus Kasemaal on vastus ammu olemas: «Kõik kunstid jagunevad kahte lehte, ühed on rakendus-, teised kujutavkunstid. Niipea kui graafika või maal hakkavad inimesele meeldima, inimene hakkab nautima, on see rakenduskunst. Inimene rakendab kunsti enda jaoks. Ilu võib olla ainult valusalt ilus.»

Galerii põhikorruse näitus on veelgi intrigeerivama pealkirjaga – «Pärast lõppu». Väljas on Jüri Kase üliõpilaste klassikalistele reeglitele vastavaid kompositsioone, kus autorid on suure vaevaga saavutanud selle, mille Kasemaa on ära keelanud. Vähemalt mina ei ütle sõna …

Tiiu Lind – imede ime

Tartu Ülikooli Jaan Elkeni juhitud maaliosakonna tudengite näituse juurde minnes tuleb aga leheruumist puudu, sest tagasihoidliku pealkirja «Tiiu Lind» varjus puudutatud kunsti- ja eluprobleemid on nii laiahaardelised, peaaegu et hõlmamatud.

See on Suur Saatus, mis juhtis ilusa (naine vast võib ilus olla?) VI kursuse meditsiinitudengi Tiiu Linnu Tanel Tostingule, Edgar Tedresaarele ja Matthias Sildnikule appi lahendama eesti rahva eksistentsiaalseid probleeme. Ainult Tartu Ülikoolis võib kunstiüliõpilasele selline õnn sülle langeda!

Tanel Tosting on neiu Tiiut taksidermisti põhjalikkusega uurinud. Kui välja arvata maal «Tiiu vari», mis võib ärevaid mõtteid tekitada, annab Tiiu, kes on «Vasakul» ja «Paremal» ja «Keskendub», meeldiva tunde meid ümbritsevate arstide ammendamatust hoolest ja armastusest. Pealegi on tulevast arsti kujutatud tõsise asjalikkusega, ei mingit vaataja peibutamist modelli nooruse sarmiga.

Kui vaatajal jääb ikkagi positiivsusest puudu, saab ta järgmises ruumis laua taga istudes Tiiu Linnule, tulevasele psühhiaatrile, kõik oma pained ära kurta ja lõplikult rahuneda.

Galerii teises otsas oleva tagatoa teraapiline efekt on kahjuks vastupidine: Tiiu Lind on hoopiski kätte võtnud värvipurgid ja niristab neid lõuendile à la Pollock. Ta teeb seda nii suurepäraselt, et tekib mure, kas neiu ei vaju mitte lõplikult kunsti lummavatesse sügavustesse. Eestis jälle üks arst vähem!

Ken of Estland

Näituse mitmetahulisus tuleb eriti võimsalt esile Matthias Sildniku ja Edgar Tedresaare täiesti õigete proportsioonidega mehe kujus ja seda valgustavas prožektoris. Kas see sümboliseerib 700 aasta pikkuse orjatööga alandatud eesti talupoega või Sinimägedes langenud eesti sõdurit või metsavenda, keda kuulab üle NKVD, või ühte 2012. aasta liiklusõnnetuste 88 ohvrist, keda Tiiu Lind püüab elustada? Zarah Leanderi saatemuusika kord suunab, kord eksitab analüüsi.

Näituse infoleht teatab, et see on Kalevipoeg ja Suur Tõll ühes isikus, eesti rahva kaitsepühak, antipood pronkssõdurile. Etiketil olev nimi Ken of Estland (Barbie abikaasa) on vihje eesti ühiskonda ähvardavale amerikanismile. Kõik on väga tõsine ja aateline.  

Nii annab näitus võimaluse igal külastajal anda oma panus üldisesse isamaalisse võitlusesse. Otse välisukse ette on lauale pandud 80 x 60 cm mõõtmetega enneolematu raamat (autoriks Edgar Tedresaar), millel sajandeid vanad puust kaaned, lehtedeks eelnevalt raamil silutud ja krunditud lõuend ning igal pool midagi roostetab. Kõik on palju vägevam kui «Harta 12».

See kannatuste raamat kannab pealkirja «Sinu võitlus» (et mitte öelda «Minu võitlus») ja sinna saab oma nime kirjutada igaüks, kes võitleb millegi eest või vastu, kas avalikult või salaja, sest allkiri on n-ö põrandaalune. Y-galerii asub ju keldris.

Mina pean avalikku võitlust maaliõppe säilitamise eest Tartu Ülikoolis.


Näitus

«Tiiu Lind»

Avatud Tartus Y-galeriis 27. jaanuarini
 

«Ilu oletus» ja «Pärast lõppu»

Avatud Tartus Nooruse galeriis vastavalt 19. ja 20. jaanuarini

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles