Leedu venelased ei tunne end kuigivõrd diskrimineerituna

Leedus elavatest rahvusvähemustest tunnetavad diskrimineerimist kõige vähem venelased, selgus Euroopa Liidu põhiõiguste agentuuri uuringust EU-MIDIS.

Diskrimineerimise tajumise uuringut tehti 27 liikmesriigis esimest korda. 2008. aastal küsitleti ühtekokku 23 500 inimest, kes peavad ennast immigrandiks või rahvusvähemusse kuuluvaks ning on konkreetses riigis elanud vähemalt aasta.

45-st EL-i rahvusvähemusest tunnetavad diskrimineerimist kõige rohkem Itaalias elavad põhja-aafriklased (94 protsenti), seevastu Vilniuse ja Visaginase venelased jäid sellel skaalal kõige alumisse otsa: Leedus on omal nahal diskrimineerimist rahvuslikul pinnal tundnud vaid 12 protsenti venelasi.

Teistes Balti riikides tunnevad venelased end rohkem diskrimineerituna, Eestis kurtis diskrimineerimist 55 protsenti küsitletud venelastest. Samas suutis üksnes 17 protsenti Eestis küsitletud venelastest nimetada konkreetseid diskrimineerimisjuhtumeid.

Uuringust selgus, et EL-is elavad venelased ei paigutu üldse diskrimineeritavate rahvusrühmade alla. Hulga tuntavam on Euroopas mustlaste, aafriklaste ja brasiillaste diskrimineerimine.

Lisaks Balti riikides elavatele venelastele osalesid küsitluses ka Soome venelased.