Kuigi parlamendi põhiseaduskomisjon plaanib nõukogudesse kuulumise arutelu jätkata, jõuti täna arvamusele, et riigikogu liikmeid peaksid riigi äriühingute, muude ühingute ja sihtasutuste nõukogudesse nimetama ministri asemel parlamendikomisjonid.
Põhiseaduskomisjon kaalub muudatusi nõukogudesse nimetamise korras
21. jaanuar 2013, 14:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Rait Maruste ütles Postimehele, et komisjonis toimus esimene mõttevahetus, kus mingeid otsuseid ja seisukohti ei kujundatud. «See võib näida küll tähtsa probleemina, kuid üldisel-riiklikul tasandil ta seda kohe kindlasti ei ole. Teema on mitmekihilisem ja keerukam, kui pealispindselt näib,» lausus ta.
Riigikogu pressitalituse teatel märkis Maruste, et riigikogu liikmete osalemine riigi äriühingute nõukogudes on avalikes huvides ega ole selles mõttes põhiseadusega vastuolus. «Tuleb arvestada, et riik osaleb oma esindajate kaudu väga eriilmelistes ühingutes ja sihtasutustes ning riigikogu liikmete täielik eemaldamine oleks vastuolus avalikkuse ja seadusandja koostöö põhimõttega. Asjas parema selguse saamiseks vajab ilmselt täpsustamist riigiameti mõiste,» ütles ta.
Tema sõnul tuleb kaaluda, kas on õige ja põhjendatud rakendada piirangut ainult riigile kuuluvate äriühingute osas, samas kui omavalitsustele kuuluvate äriühingute puhul seda ei tehtaks. «Riigikogu liige on avalikkuse tähelepanu all, oma tegevuse eest vastutav ja ta on riigi asjust kindlasti enam informeeritud kui vähetuntud ametnik või ärimees,» lausus ta ja lisas, et ka tuleb leida tasakaal riigikogu liikme vaba mandaadi põhimõtte ja mitmesuguste piirangute vahel.
Riigikogu pressitalituse teatel jõudsid põhiseaduskomisjoni liikmed täna siiski põhimõttelisele arusaamisele, et riigi osalusega äriühingute nõukogudesse saadikute nimetamine peab toimuma võimude lahususest tulenevalt riigikogu majanduskomisjoni ning muude ühingute ja sihtasutuste nõukogude puhul vastava valdkonnaga tegeleva komisjoni kaudu. Komisjonidele peaksid riigikogu liikmetest nõukogu liikmed oma tegevusest ka aru andma.
Põhiseaduskomisjon jätkab nõukogudesse kuulumise arutelu pärast seda, kui riigikogu fraktsioonid on kujundanud oma seisukoha. Võimalike ettepanekutega soovib põhiseaduskomisjon välja tulla kevadise istungjärgu jooksul.
Nõukogudesse kuulumist palus komisjonil arutada riigikogu esimees Ene Ergma, kes tugines oma kirjas muu hulgas õiguskantsleri seisukohale, mille kohaselt on riigikogu liikme nimetamine nõukogusse täitevvõimu poolt ja sellest tulenev aruandluskohustus täitevvõimu ees põhiseaduses sätestatud võimude lahususe põhimõttega vastuolus.