/nginx/o/2012/10/18/1379184t1h788c.jpg)
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi hinnangul võib riigikogu valimistel vangidele kehtiv hääletamiskeeld olla põhiseadusega vastuolus ja sellele peab parlament leidma lahenduse.
Riigikohus: vangide hääletamiskeelu probleemid peab lahendama parlament
22. jaanuar 2013, 11:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohus jättis täna läbi vaatamata eluaegset vangistust kandva Romeo Kalda kaebuse, kus sooviti kontrollida sätteid, mille järgi ei saa vangid riigikogu valimistel hääletada. Kohtu hinnangul ei olnud kinnipeetaval sellise kaebuse esitamiseks alust.
Riigikohus leidis siiski, et vaidlustatud sätted, mille järgi ei saa riigikogu valimistel hääletamisest osa võtta kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvad inimesed, võivad olla põhiseadusega vastuolus. Samas pole kohtul võimalik praegusel juhul seda vastuolu tuvastada ega tunnistada valimisseaduse sätteid kehtetuks. Kohtu hinnangul peab võimalikule vastuolule reageerima parlament, sest vastasel juhul saavad kohtud samalaadseid kaebusi menetleda juba järgmistel valimistel, teatas riigikohtu pressiesindaja.
Riigikohtu esimees Märt Rask meenutas, et vangide absoluutse hääletamiskeelu probleemidele on juba 2006. aastast tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler, välisministeerium ja justiitsministeerium ning kuigi riigikohus pole veel ühtki sellesisulist lahendit teinud, on Euroopa inimõiguste kohus toonud mitmes lahendis esile, et seadusest tulenev automaatne hääletamiskeeld on ebaproportsionaalne.
«Ebaproportsionaalsuse vältimiseks ei pea tingimata andma kõigile kinnipeetavatele universaalselt hääletamisõigust, aga sarnaselt teistele Euroopa riikidele tuleb ka meil läbi kaaluda, millistele gruppidele on hääletamisõiguse andmine põhjendatud ja millistele mitte,» märkis ta.
Rask avaldas lootust, et riigikogu ei oota küsimuse lahendamisel seda, et riigikohus tunnistaks vastavad sätted näiteks kehtetuks. «Õigusriigile on kohane austada neid rahvusvahelisi lepinguid, millega on liitutud,» ütles ta.