Vastsündinud tütre surnuks peksnud naine pole oma tegu kordagi kahetsenud

Risto Berendson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: иллюстрация: Марилийс Оксаар

Harju maakohus mõistis kolmapäeval oma enneaegsena sündinud ja 26 päeva vanuse tütre surnuks peksmise eest kahekümneks aastaks vangi viie lapse ema Julia, kes ei ole kordagi ilmutanud juhtunu asjus kahetsust.

Kohus mõistis varem laste peksmise eest korra kriminaalkorras juba karistatud Juliale liitkaristusena kahekümne aastase vangistuse. Seitseteist aastat mõrva eest, mis oli sooritatud piinaval viisil. Kolm aastat kehalise väärkohtlemise eest.

Kinnisel protsessil käis tunnistusi andmas Julia ema, juhtunu tõttu nüüd nelja lapselast kasvatav naisterahvas. Ent nagu kohtusaalis näha, oli pisaratega võideldes tunnistamine ema jaoks emotsionaalselt ülimalt raske.

Mis siis juhtus? Kokkuvõtvalt võiks öelda, et see lugu on musternäide jõhkrusest ja hoolimatusest ema ja tema laste vahelistes suhetes. Veel eelmisel kevadel oli Julia elus pealtnäha kõik enam-vähem korras. 5. aprillil tõi ta Tallinnas enneaegsena ilmale väikese tütarlapse. See oli Juliale juba viies laps.

Haiglas pidi ta läbi tegema nii-öelda tavapärased protseduurid. Et Julia oli rasedust varjanud ja polnud end viimse hetkeni rasedana arvele võtnud, oli ta nii-öelda riskigrupp. Seetõttu vestles naisega haiglas sotsiaaltöötaja, kellele Julia kinnitas, et soovib enneaegselt sündinud tütre siiski ise üles kasvatada.

Pealtnäha oli kõik seega justkui korras. Kui laps oli piisavalt kosunud, kirjutati Julia haiglast välja. 1. mail sai kiirabi temalt ootamatu hädakõne. Vastsündinud lapsega olevat midagi tõsiselt korrast ära – ta on vist surnud.

Kohale kihutanud kiirabiarste ootas ees võigas avastus – silmnähtavalt paistes peaga surnud vastsündinu. Politsei võttis purjus Julia vahi alla juba samal päeval. Naise esialgse selgituse kohaselt olnud laps samasuguse väljanägemisega olnud juba sünnitushaiglast lahkudes.

Ometi rääkis ekspertide arvamus hoopis teist – last oli löödud tömbi esemega, tõenäoliselt rusikaga mitmel korral jõuliselt pea piirkonda ja põhjustatud rasked ajuvigastused.

Menetluse käigus tuvastati selgelt, et naine on süüdiv ja ei kannata sünnitusjärgse depressiooni all. «Ta ei ole kordagi ilmutanud juhtunu asjus kahetsust,» ütleb süüdistust esindanud Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Lea Pähkel.

Pähkel on tegelenud lastevastaste kuritegudega ligi kümme aastat ning see on tema süüdistaja staaži jooksul kõige jõhkram ja küünilisem juhtum. On olnud laste raputamisi, peksmisi, ent midagi sellist, kus väikelast jõuga näkku lüüakse ning seda hiljem isegi ei kahetseta, Pähkel ei tea. «Mulle vähemalt ei meenu midagi sellist,» ütleb ta.

Täpsemalt loe Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!

Copy
Tagasi üles