Kuna tulekahjude arv on aastatega märgatavalt langenud, said päästjad mullu ligi 7000 väljakutset vähem kui näiteks 2006. aastal.
Ennetustöö viljad: päästjad saavad tuhandeid väljakutseid vähem
26. jaanuar 2013, 13:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tulekahjude arv on kuue aastaga kukkunud kolm korda ja jääb esimest korda üldse alla 5000 tulekahju aastas,» rääkis päästeameti pressiesindaja Martin Vallimäe. Näiteks 2006. aastal toimus 14 900 tulekahju, milles hukkus 164 inimest. Mullu hukkus 4973 tulekahjus 54 inimest.
«Selle taga on päästeameti 2006. aastal alanud järjepidev ennetustöö, mis on tõstnud elanikkonna teadlikkust,» ütles Vallimäe. «Meie tellitud tuleohutuse teadlikkuse uuringud näitavad nii hoiakute kui ka käitumise muutust viimase 5-6 aasta jooksul.»
Kui 2006. aastal oli suureks probleemiks ka metsa- ja maastikutulekahjude suur arv, siis siingi on elanikkonna teadlikkus ja käitumine muutunud ja nii massilisi pahatahtlikkusest või hooletusest tekkinud metsa- ja maastikutulekahjusid enam pole.
«Möödunud aastal oli küll ka viimase 50 aasta vihmaseim suvi, kuid metsa- ja maastikutulekahjud näitavad aastate lõikes siiski suurt langust,» märkis Vallimäe. «Viimane suur metsatulekahju oli Vihterpalus 2008. aasta mai lõpus.»
Eluhoonete tulekahjude arv päris kaht korda 2006. ja 2012. aasta võrdluses kukkunud pole, see-eest hukkunute arv - inimesed ikkagi hukkuvad reeglina eluhoonete põlengutes - on samal perioodil vähenenud kolm korda.
«Siin on oma roll siseministeeriumi rahaeraldusega alguse saanud päästeameti massiivsel ennetustööl, suitsuanduri kohustuslikuks saamisel ja levikul ning üldisemalt elanikkonna teadlikkuse kasvul,» põhjendas Vallimäe.
«Loomulikult on kõige tähtsam inimeste enda ohutu käitumine ja töökorras suitsuanduri olemasolu, tänu sellele on ellu jäänud aastate jooksul kindlasti sadu inimesi,» lisas ta. «Muidugi ei tasu unustada, et päästjad on samuti nende aastate jooksul sadu inimesi tulekahjudest päästnud.»
Väljakutsete arv on 2006. ja 2012. aasta võrdluses kukkunud märkimisväärselt vähem kui tulekahjude arv. Kui 2006. aastal said päästjad 26 190 väljakutset, mullu 19 237. Sinna alla lähevad ka näiteks ekslikud väljakutsed, demineerimine, tuletõrjealarmide teated, reostus ja kommunaalavariid.
«Ühe rängema trendina joonistub välja liiklusõnnetustele reageerimiste arvu kasv,» ütles Vallimäe. «Möödunud aastal tuli päästjatel 1236 liiklusõnnetusele reageerimisel jämedalt öeldes kolmandikul juhtudest ka inimesi autovrakkidest päästa, et kannatanud meedikutele üle anda.»
2006. aastal reageeris päästeamet 757 liiklusõnnetusele.