Ministeerium tahab luua tudengitele praktikatoetuse

Kui praegu on praktika kohustuslik vähestel ülikooli erialadel, nagu näiteks arstid, siis tulevikus võiksid paremate tööväljavaadete nimel praktikal käia kõik üliõpilased füüsikutest folkloristideni. Foto: Ove Maidla

Selleks, et tudengid hõlpsamalt tööd leiaksid, küpseb haridus- ja teadusministeeriumis plaan panna ülikoolid ja ettevõtted praktikakohtade hulka kasvatama ning katta tudengite praktikakulud Euroopa Liidu rahadest.

Sisuliselt tähendab see seda, et kui praegu maksab tudeng näiteks suvisel tasuta praktikal käimise eest oma elamiskulude näol ise peale, siis tulevikus saab praktika loomulikuks osaks bakalaureuseõppest ning riik kompenseerib noorele need kulud.

Kiireid otsuseid selles vallas on vaja, sest kõrgkooli lõpetanutel napib oma erialal kogemust, mistõttu on neil raske tööd leida. Näiteks Tartu Ülikooli 2011. aasta uuring tuvastas, et poolte õpingute ajal tööl käinud tudengite amet polnud nende erialaga üldse seotud. Kogemust tekib ka kõrgkoolis vähe, sest kui tehnilistel erialadel läbis erialapraktika 90 protsenti, siis humanitaaraladel vaid pooled tudengitest.

Kutsehariduse eeskujul

Kindlasti ei hakka süsteem tööle nii, et riik maksab firmadele praktikantide võtmise pealt tasu.

Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhi Mart Laidmetsa kirjelduse kohaselt võiks tulevikus süsteem välja näha nii, et ülikoolid teevad endale selgeks ettevõtjate praktikavajadused ja ettevõtjad selle, mida kõrgkoolidel tööjõu oskuste osas pakkuda on. Esmakordselt kogunevad kõrgkoolide juhid ja ettevõtjad seda arutama veebruari alguses.  

Praktikate süsteem on hästi juurdunud kutsehariduses, ent kõrghariduse puhul see nii kerge olema ei saa. «Mudel päris sama ei ole, sest kutsehariduses on praktika puhul mingi väga kindel tööoperatsioon, aga kõrghariduses on see, et üsna tihti pead ise initsiatiivi näitama ja asju ära tegema,» põhjendas Laidmets.

Pärast seda, kui kõrgkoolid ja ettevõtjad suudavad koostöövormis kokku leppida, tuleks ilmselt muuta kõrgkoolide õppekavu ja kasvatada seal praktika osakaalu.

Laidmetsa sõnul tuleks süsteemi uuendamisel ilmselt kasutada Euroopa Liidu meetmeid 2015. aastal, sest riigil nende kulude katteks vahendeid ei ole. Eelkõige hakataks hüvitama tudengile kulusid, mis tal tasuta või väga väikese töötasuga praktikal käies tekivad – näiteks eluaseme ja transpordikulud. Kindlasti ei hakka süsteem tööle nii, et riik maksab firmadele praktikantide võtmise pealt tasu.

«Ettevõtjat tahame toetada teiste meetmetega – kui tal on mingit süsteemi vaja või koolitust. Eelkõige tuleb toetada üliõpilast või kõrgkooli eriala, mis sellega seotud on,» leidis Laidmets.  

Arvestuslikku summat, mis seitsme aasta jooksul praktikatele kulub, ei soovinud Laidmets veel avaldada. Kindlasti jääb see miljonitesse eurodesse ning kulud tuleb kooskõlastada rahandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoniga.

Laidmets loodab praktikate süsteemist seda, et kui praegu töötab õpitud erialal umbes pooled lõpetanuist, siis pärast süsteemi rakendumist on see 75 protsenti. «100 protsendini me kunagi ei jõua, aga 75ni küll.»