Venemaa kaitsetööstuse kõrge ametnik nimetas absurdseks Prantsusmaa ja Venemaa vahel sõlmitud lepingut Mistral-tüüpi helikopterikandjate ostmiseks.
Vene ametnik nimetas Mistrali-tehingut absurdseks
24. jaanuar 2013, 18:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa sõjatööstuskomisjoni asejuhi Ivan Hartšenko sõnul tekitab tema väitel 1,2 miljardi dollari suurune tehing Prantsusmaaga Vene riigile ja laevatööstusele märkimisväärset kahju, vahendas uudisteagentuur RIA Novosti.
«Me oleme arutanud selle varasema otsuse absurdsust. See oli [Venemaa endise kaitseministri Anatoli] Serdjukovi initsiatiiv ja see pole ainus kahju, mida ta valitsusele ja tööstusele tekitas,» märkis Hartšenko täna Moskvas toimunud kohtumisel kaitsetööstusettevõtete esindajatega.
President Vladimir Putin vallandas Serdjukovi ametist mullu novembris seoses kaitseministeeriumile alluvas valdusfirmas Oboronservis aset leidnud kinnisvarapettusega, millega tekitati riigile väidetavalt kolme miljardi rubla suurune kahju.
2011. aasta juunis sõlmitud kõrgtehnoloogilist dessantlaeva puudutavas lepingus, mille lõplik maksumus on avalikkusele endiselt teadmata, lepiti kokku, et kaks dessantlaeva ehitatakse Prantsusmaal ja ülejäänud kaks Venemaa tehastes.
Oma esimese Mistral-tüüpi helikopterikandja, mis hakkab kandma nime Vladivostok ja mida praegu ehitatakse Prantsusmaal Saint-Nazaire´i laevatehases, peaks Venemaa kätte saama 2014. aastal.
Teine samas laevatehases valmiv sama tüüpi alus, millele on antud nimeks Sevastopol, peaks Venemaale jõudma aasta hiljem. Mõlema laeva kodusadamaks peaks saama Vaikse ookeani rannikul asuv Vladivostok.
Lisaks lepiti kokku ka võimaluses veel kahe sama tüüpi dessantlaeva ehitamises Venemaa tehastes, mis plaaniti ehitada admiraliteedi laevatehases Peterburis. Viimaste ehitamise mõttekuse üle käivad Venemaal teravad vaidlused ning lõpliku otsuse langetamine on edasi lükatud.
Ka paljud Vene laevaehitajad ja eksperdid on suhtunud tehingusse skeptiliselt ning leiavad, et neli seda tüüpi alust on Vene mereväe jaoks liiga palju, kuna nende soetamine ja ülevalpidamine paneks riigi kaitse-eelarvele suure koorma.
Küll aga märkis Hartšenko, et Prantsusmaal ehitatavatest laevadest ei saa enam loobuda, kuna lepingu rikkumisse korral oleks kahju Venemaa jaoks veelgi suurem.