Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase sõnul on uue riigikaitse arengukava elluviimiseks koostatud ka tagavaraplaanid juhuks, kui majandusprognoosid ei täitu või kui majandus kosub arvatust paremini.
Terras: arengukava elluviimiseks on koostatud ka tagavaraplaanid
24. jaanuar 2013, 23:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil on olemas nii plaan miinus kui ka plaan pluss,» ütles kaitseväe juhataja BNSile arengukava rakendamise kohta Ta täpsustas, et esimene plaan rakendub juhul, kui majandusprognoosid ei täitu, ning teine juhul, kui sisemajanduse kogutoodang kasvab prognoositust enam. Kaitseväe juhataja ei soovinud täpsustada, millistest arengukavas ette nähtud võimetest on kavas loobuda või mida kavatsetakse kärpida juhul, kui majandusprognoosid ei täitu.
Kaitseminister Urmas Reinsalu toonitas, et arengukava üheks eelduseks on sisemajanduse kogutoodangust kahe protsendi kulutamine riigikaitsele.
Arengukava kohaselt on kaitsekulude suurus käesoleval aastal 361 359 000 eurot ning aastaks 2022 tõusevad need 600 705 000 euroni.
Valitsus kiitis neljapäeval heaks riigikaitse arengukava aastateks 2013-2022.
Uue arengukavaga suureneb kaitseväe kiirreageerimisstruktuur 21 000 inimeseni. Maaväes arendatakse välja kaks täielikult mehitatud, relvastatud ja varustatud kiirreageerimisvõimega jalaväebrigaadi. 1. jalaväebrigaad varustatakse jalaväe lahingumasinate, soomustransportööride ja iseliikuvate suurtükkidega.
Uue arengukavaga arendatakse kogu kaitseväe tankitõrjevõimet ning relvastusse tulevad kolmanda põlvkonna tankitõrjeraketikompleksid.
Territoriaalkaitses võtab keskse rolli Kaitseliit, mille koosseis on kavas kasvatada tänaselt 22 250-lt 30 000-ni.
Uue arengukavaga liidetakse maaväe staap kaitseväe peastaabiga ning õhuväes ja mereväes jääb kummaski alles vaid üks väeliigi staap.
Kõikidele ajateenijatele luuakse 2014. aasta lõpuks kaasaegsed olmetingimused, milleks rajatakse uued kasarmud Tapale, Jõhvi, Võrru ja Ämarisse. Lisaks arendatakse välja kaitseväe keskpolügoon, piirkondlikud harjutusväljad ja Kaitseliidu lasketiirud.
Kaitseväe tegevväelaste arv suureneb kümne aasta jooksul tänaselt 3100-lt 3600-ni, samuti taastatakse kaitseväes 2013. aasta jooksul masu-eelne palgatase.