Karjamaal ringi kõndivad, väidetavalt natside aretatud tarva «järglased», kellele ka omanik ei julge läheneda, tekitavad Briti saartel elevust.
Britid keerutasid hüsteeriat salapäraste natsiveiste üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Keegi ei julgeks neile piisavalt lähedale minna, et loomi lüpsta,» kirjutass ajaleht The Guardian veistest, kelle tõi oma koju Edela-Inglismaal haruldasi liike armastav talupidaja Derek Gow. Gow ise kardab oma koduloomi ka: «Kui ma satuksin (ühele konkreetsele veisele – toim) liiga lähedale, siis üritaks ta mind tappa,» kirjeldas mees lemmikuid.
Need tavalisest veisest hulga suuremad sarvilised superloomad aretasid tema sõnul Natsi-Saksamaal teadlased, kes soovisid taaselustada tarvast. «Tarvad olid Julius Caesari sõnul elevandisuurused,» kirjeldas Gow oma veiste väidetavaid eellasi ajalehele Daily Telegraph.
Teutooni mütoloogias figureerimise ja jahikire tõttu olevadki Kolmas Reich toetanud ürglooma taaselustamist, mis sobis «rassipuhtasse minevikku tagasi pöördumise» ideega.
Tegelikult liiguvad Gow’ maadel ringi Hecki veised, keda vennad Heinz ja Lutz Heck ürgveise ehk tarva põhjal hakkasid n-ö tagasi aretama juba 1920. aastatel.
Ühtki 17. sajandil välja surnud tarvast polnud aga võtta ja nii kasutasid nad võimalikult suurt kasvu tõuge – Šoti mägiveist ja veiseid Korsikalt, Ungarist ja Hispaaniast.
Suurema osa geneetikute arvates on väljasurnud looma sellisel viisil taaselustamine võimatu, kirjutas saksa leht Süddeutsche Zeitung.
Aretamise tulemus – Hecki veis – on tarvale värvi poolest lähedane, kuid jääb suuruselt siiski oluliselt alla. Hecki veise turjakõrgus on 140–160 cm ja kaal kuni 900 kilo.
Kuigi natsijuhid olevat tahtnud uustarvaid küttida, siis suuremalt jaolt elasid nad Kolmandas Reichis loomaaedades. Sõja lõpu poole tapeti neist enamik.
Vahepeal varjusurmas olnud veised avastati taas 1980. aastatel, kui selgus, et neid saab edukalt kasutada rohumaade korrashoiul. Nüüdseks on neid peamiselt Euroopas juba 2000–3000. Briti saartele jõudnud loomad olid pärit Belgiast.
Saksa ajaleht Süddeutsche Zeitung tegi kõigis suuremates briti väljaannetes figureerinud natsiveiste üle nalja, kuna Suurbritannias levib komme igale Saksamaaga seotud probleemile natsisilt külge kleepida.
Vaid nelja aasta eest oli Albion ohus, sest sinna ähvardasid natsivägede kombel mandrilt marssida pesukarude hordid, kui uskuda briti tabloidi The Sun. Tegelikult olid Ameerikast pärit pesukarud Kesk-Euroopas lihtsalt laialt levima hakanud.