Õpilaste hinnangud lubavad oodata PISA testi head tulemust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lihtne oli, väga lihtne,» leiavad õpilased, kes osalesid möödunud kahel nädalal ülemaailmses teadmisi hindavas PISA testis. Eesti loodab taas head tulemust.
Kui Eesti põhikoolide õpilased kolm aastat tagasi esimest korda PISA testi tegid, jahmatasid tulemused nii neid endid, õpetajaid kui riigijuhte. Aastaid oli räägitud, kuidas siinsed õppekavad on nõukogudeaegse pärandina keskendunud liigselt faktiteadmistele, ei arenda piisavalt loogilist mõtlemist ega rõhu koolis saadud teadmiste kasutamisele igapäevaelus.
Just seda viimast mõõtva PISA testi tulemused aga näitasid vastupidist – Eesti laste teadmised ja oskused on 57 riigi arvestuses viiendal kohal. «Oleme jõudnud viie maailma harituma rahva hulka,» hõiskas haridusminister Tõnis Lukas.
Testi tegid 68 riigi õpilased
Kuna PISA mõõdab õpilaste teadmisi iga kolme aasta tagant, said Eesti 15-aastased võimaluse oma taset taasnäidata alles tänavu. Viimase kahe nädala jooksul istus ligi 5000 õpilast mitmeks tunniks laua taha, et lahendada rangelt salastatud küsimustega test.
Samal ajal murdsid oma pead sajad tuhanded noored 68 riigist üle maailma. Igalt poolt, välja arvatud Aafrika, märkis riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse PISA-koordinaator Gunda Tire.
Jakob Westholmi gümnaasiumi 9.b klassi õpilased Richard-Jan Eermann, Mona Tarn ja Kerli Hämarik ütlesid, et test oli kardetust lihtsam. «Ülesanded eeldasid loogilist mõtlemist, kui seda on, pole midagi rasket,» nentis Tarn. «Juba nägudest oli näha, et kõigil läks hästi.»
Tüdruk märkis, et temal näiteks jäi vastuseta vaid üks ülesanne. See rääkis putukast, kes temperatuuri tõustes sagedamini üht kehaosa liigutab, ja ülesandes paluti koostada valem, mis aitaks liigutuste arvu järgi minutis välja arvutada temperatuuri Fahrenheidi skaalal.
Ka Eermann ja Hämarik nentisid, et jõukohased olid peaaegu kõik ülesanded. Nii näiteks tuli neil arvutada ühe sigadele ehitatava latri pindala, kui ehitusmaterjali kogus kolme võrdse suurusega latri tegemiseks on ette antud. Paljud vastused tuli valida kolme variandi hulgast.
Tulemused detsembris 2010
Ka Läänemaal asuva Taebla gümnaasiumi õpilased nimetasid kooli direktori Jaanus Mägi üllatuseks testi lihtsaks.
Lastelt saadud reaktsioonid on pannud pedagooge taas lootma suurepäraseid tulemusi. Taebla gümnaasiumi direktor jäi ennustamisel siiski ettevaatlikuks: «Mõnikord ütleb õpilane küll, et oli kerge, kuid pärast selgub, et sai asjadest siiski valesti aru,» nentis ta.
Kui möödunud korral rõhus test peamiselt loodusteaduslikele teadmistele ja oskustele, siis tänavu keskendus see eelkõige funktsionaalsele lugemisoskusele ehk sellele, kas ja kuidas õpilane ette antud tekstist aru saab ning järeldusi teha oskab.
Kui hästi Eesti õpilastel tegelikult läks, selgub alles tuleva aasta detsembris.
PISA test
• PISA test on rahvusvaheline õpilaste hindamise programm, millega mõõdetakse 15-aastaste noorte teadmisi ja oskusi ühiskonnas iseseisvalt hakkama saada.
• Tänavu toimub PISA test neljandat korda, Eesti osaleb selles teist korda.
• 13.–24. aprillini sooritasid testi ligi 5000 1993. aastal sündinud õpilast 175 koolist üle Eesti, samal ajal tegid testi sajad tuhanded sama vanad noored 68 riigist.