Enim võlaga patustavaid omavalitsusi on Harjus

Argo Ideon
, poliitika- ja majandus­­analüütik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panther Media/Scanpix

Üle normi laenanud omavalitsustest asub neli Harjumaal, kolm Tartumaal ning kaks vastavalt Pärnu- ja Viljandimaal. Kokku oli Eestis möödunud aasta septembri lõpus 16 linna ja valda, kelle võlakoormus ületas seadusega kehtestatud piirmäära ehk 60 protsenti eelarvest.

Kõige suurem võlakoormus – 187 protsenti – oli Pärnumaa Vändra alevil. Rahandusministeeriumi andmetest nähtuvalt tõusis Vändra alevi varem väga madalal tasemel olnud võlakoormus hüppeliselt 2009. aastal. Siis jõudis see 139 protsendini ja on vahepeal ainult kasvanud.

Probleeme ei teki

Vändra alevi eelarvestrateegiast selgub ka sellise võlakoormuse kujunemise taust – suured rahapaigutused läksid põhiliselt Euroopa Liidu rahaga ette võetud projektide kaasfinantseerimiseks.

Dokumendi järgi on mahukaim investeerimisprojekt alevi ühisveevärgi ja kanalisatsiooni uuendamine, mille põhilised kulud tehti aastatel 2011–2012. Kokku 5,8 miljonist eurost oli euroraha osa 77,2 protsenti. Muud suured projektid olid tervishoiukeskus ja raamatukogu uuendamistööd, samuti Vändra staadion ja võimla.

Sellised kulutused tähendavad, et aastatel 2013–2017 mingeid suuremaid investeeringuid Vändra alev teha ei saa. Omavalitsus on aga lubanud, et laenude tagasimaksmisega probleeme ei teki ja eeldatavasti langeb aastail 2019–2020 võlakoormus tagasi allapoole lubatud taset.

Lisaks Vändra alevile on Eestis veel kolm omavalitsust, mille võlakoormus ületas mullu septembri lõpuks 100 protsenti eelarvest. Kõik need asuvad Harjumaal – Kiili vald, Loksa linn ja Viimsi vald.

Viimane oli BNSi andmeil mullu ka Eesti suurima võlakoormusega omavalitsus ühe elaniku kohta – 1334 eurot. Viimsi vallavõim on seda põhjendanud kiire elanike arvu kasvuga, mis on tinginud vajaduse teha suuri investeeringuid inimestele vajalike teenuste pakkumiseks. Suurematest linnadest olid üle võlakoormuse lubatud piiri läinud Paide 94 protsendiga, Pärnu 65 protsendiga ja Kuressaare 61 protsendiga eelarvest.

Pealinnas Tallinnas oli võlakoormuseks 45 protsenti – viimastel aastatel on aga rahandusministeeriumi andmeil pealinna netovõlakoormus sujuvalt langenud. Kõrgeimal tasemel, 60 protsendil, oli see 2009. aastal, mil Eestis olid viimase majanduskriisi kõige rängemad ajad.

Peaaegu null

Järgmise aasta lõpuks on Tallinn seevastu prognoosinud võlakoormuse kasvu 55 protsendi tasemele eelarvest. Samal ajal on opositsiooni esindajad pidanud reaalset pealinna võlakoormat märksa kõrgemaks, viidates erinevatele ühes erasektoriga tehtud PPP (Private-Public Partnership) projektidele.

Tartu linna võlakoormuseks oli eelmise aasta kolme kvartali lõpuks 40 protsenti ja Narvas 14 protsenti eelarvest. Ka Tartus on võlakoormuse tase alates 2010. aastast olnud languses.

Samal ajal on Eestis ka üle 60 omavalitsuse, mille laenukoormuse näitaja on peaaegu null. Vaadates pilti maakondade kaupa, ei ole ükski maakond kokku laenukoormuse lubatud piiri ületamas. Kõrgeim laenukoormus on Pärnumaal asuvail omavalitsustel – kokku 49 protsenti – ja Harjumaa valdadel-linnadel ilma Tallinnata – 42 protsenti eelarvest.

Rahandusministeerium juhtis tähelepanu, et mulluse kolme kvartali kohta avaldatud näitajate osas on tegemist netovõla suhtega eelarves ette nähtud arvudesse, mitte tegelikult laekunud tuludesse, mida õigupoolest tuleks arvestada. Samuti ei pruugi nendes arvudes kajastuda osa tehinguid. Täpsed kokkuvõtted 2012. aasta kohta peaks valmima märtsis.

Juba kriisiaastate algul asus riik omavalitsuste laenuvõtmist otsustavalt piirama. Laenu oli lubatud võtta ainult välistoetuste kaasfinantseerimiseks ja olemasolevate laenude refinantseerimiseks.

2011. aasta algul jõustus Eestis kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus, kus on sätestatud ka 60 protsendi võlakoormuse ülempiir. Juhul kui omavalitsuses lonkab finantsdistsipliin, on ette nähtud tegutsemine koos riigivõimuga. Kui aga omavalitsus on sisuliselt pankrotis, siis on ette nähtud eriline «raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetlus» ja saneerimine.

Laenukoormuse 60 protsendi piirmäär kehtib praeguse korra järgi 2016. aasta lõpuni, edasi on võimalik selle tõstmine vastavalt iga omavalitsuse konkreetsele rahandusolukorrale, kuid mitte üle 100 protsendi eelarvetuludest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles