Septembris Tallinna halduskohtusse jõudnud piirivalvekadettide, politsei- ja piirivalveameti ning sisekaitseakadeemia pagunivaidlus sai kolmapäeval punkti. Pooled jõudsid kompromissile.
Ühendamet ja piirivalvekadetid said kokkuleppele
«Kompromissiga on saavutatud see, et kadetid ei pea politsei- ja piirivalveametilt vastu võtma töökohta, mis ei täida nende õiguspärast ootust palgaastme ja teenistusastme osas,» kinnitas kolme piirivalveteenistuse kutseala lõpetanud noore advokaat Heidi Rajamäe-Parik.
Lisaks ei pea kadetid tasuma sisekaitseakadeemiale koolituskulusid, mis ületavad iga lõpetanu puhul 9000 eurot. Samas jäävad menetluskulud igaühe enda kanda.
«Kuna eluliselt olulised vajadused olid eelnevalt nimetatutega saavutatud, oleks võinud kohtumenetlust jätkata veel õiguste tunnustamise osas teenistusastmele ja palgaastmele,» rääkis Rajamäe-Parik. «Samas, kuivõrd ametiühingud ei toetanud kadette selles, siis ei pidanud nad vajalikuks seista oma kulu ja kirjadega üldise õiguse jaluleseadmise eest.»
Sisekaitseakadeemia piirivalvekolledži lõpetanud noored kaebasid oma kooli ja ühendameti kohtusse, kuna leidsid, et 2007. ja 2008. aastal õppima asudes lubati neile nooremleitnandi auastet. Tunamullu, kui politsei ja piirivalve ühendati, kaotati piirivalvurite sõjaväelised auastmed, mis asendati ühtsete teenistusastmetega.
Kuigi piirivalve nooremleitnandi auaste ühtlustati uues seaduses politseileitnandi teenistusastmega, pakkus ühendamet kooli lõpetanutele hoopis vanemkonstaabli teenistusastet, mis on nelja astme võrra madalam. Seda vastuvõttes oleksid kadetid kaotanud aastaid karjääris ja ka palgas.
Siseministeeriumi pressiesindaja Mihkel Loide sõnul otsustas ministeerium kadettidele vastu tulla ja kompromissi sõlmida. «Seadust muudeti kaebajate jaoks olulisel määral siis, kui neil olid õpingud pooleli,» selgitas ta otsust.
Loide ütles, et suur hulk samal ajal lõpetanud kadette nõustus pakutud ametikoha ja teenistusastmega. «Kui kaebajatele oleks pakutud võrreldes teistega kõrgemat ametikohta või teenistusastet, siis oleks see olnud ebaõiglane nende suhtes, kes asusid kohe teenistusse,» kinnitas ta.
Teenistusastet nõudnud Siim Sildnik avaldas sellise seisukoha peale nördimust. «Minu kursuselt on ettenähtud kohal tööd alustanud täpselt üks inimene, meid oli üle 20,» rääkis ta. «Lõpetanud on minu kursuselt vaid neli inimest, üks neist cum laude – talle ei pakutud isegi töökohta. Meil on ääretult rikas riik.»
Postimehe andmetel koidab lahendus aga ka teisele piirivalvurite grupile, kes loodetud teenistusastmest ilma jäeti. Nemad asusid 2006. aastal piirivalvekolledžis piirivalveteenistuse kutseala riigieelarvevälises kaugõppes end omal kulul täiendama, et saada nooremleitnandi auaste.
Pool aastat enne kooli lõppu kaotati auastmed ära, uus seadus võimaldas neile määrata vanemkonstaabli teenistusastme, mille väärilised olid piirivalvurid aga juba õpingute ajal.
Need kadetid pöördusid ka õiguskantsleri poole, kuna nende õigustatud ootusi oli rikutud. Indrek Teder nõustus sellega, kuid lõpetas küsimuse uurimise jaanuari algul. Nimelt kirjutati politsei ja piirivalve seadusesse mullu, et teenistusastet saab erandina ka hüppeliselt ülendada.
«Kuivõrd nüüdseks on seaduses erandi rakendamise võimalus loodud, olen seisukohal, et mul puuduvad õiguskantsleri seaduse alusel vahendid oma märgukirja täitmisele sundimiseks,» kirjutas õiguskantsler.
Postimehe andmetel on ühendameti juhtkonnast tulnud signaal, et õiguskantsleri poole pöördunud piirivalvuritele tuleb soovitud teenistusaste siiski anda, kuid ametlikku korraldust pole veel selleks tehtud.