Kohalikele valimistele läheb rekordarv kandidaate
28. jaanuar 2013, 00:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suuremad parteid alustasid jaanuaris ettevalmistusi sügisel toimuvateks kohalike omavalitsuste valimisteks: panevad kokku nimekirju, kirjutavad programme ja valivad esinumbreid tähtsamatesse kohtadesse.
«Meie eemärk on välja panna 5000 kandidaati ja 200 nimekirja,» ütleb Reformierakonna peasekretär Martin Kukk välja partei eesmärgi sellel sügisel toimuvateks kohalike omavalitsuste valimisteks.
Tõsi, Kukk lisab, et need numbrid on tulnud alt-üles ehk siis kuidas, kus ja kui palju inimesi erinevatest piirkondadest on kandideerimiseks soovi avaldavad. Eelmine kord läks Reformierakond välja 2000 kandidaadiga ja 137 nimekirjaga, nii et hüpe on igal juhul oluline.
«Meil oli eelmine kord umbes 3000 kandidaati ja 203 nimekirja, see on see latt, millest ka seekord alla lasta ei taha,» lisab Keskerakonna peasekretär Priit Toobal.
IRL ja sotsiaaldemokraadid kandideerijate ja nimekirjade osas nii kõrgeid numbreid ei sea, aga tublisti edeneda tahavad ka nemad. Näiteks sotsidel oli eelmistel valimistel oma nimekiri umbes 70 vallas ja linnas, siis seekord pannakse välja oma nimekiri umbes 130-140 kohas.
Kohalikud valimised erinevad riigikogu valimistest sellepoolest, et parteid vaatavad neid valimisi kolme erineva nurga alt. Üks on üle-eestiline tasand. Teine eraldi teema on Tallinn ning mõnes mõttes ka Tartu. Ja kolmas suund on maakonnakeskused.
Tallinn ja Tartu erinevad kõigist ülejäänutest selle poolest, et siin loeb kõige enam partei üldine populaarsus ja kõige üldisem valijaskonna meelsus. Erinevalt valdadest, kus kandidaat suudab füüsiliselt käia iga valija ukse taga, siis Tallinnas ja Tartus on tähtis see, millest räägib meedia, mida näitab televisioon, kuidas on tehtud reklaami. Tallinn ja Tartu on ka kõige konkurentsitihedamad.
Näiteks roheliste juht Aleksander Laane ütleb, et vähemalt Tallinnas ja Tartus lähevad ka rohelised välja oma nimekirjaga. Samamoodi tulevad Tallinnas ja Tartus kandideerima Vaba Isamaaline Kodanik (VIK). Tõsi, Tallinnas ei pruugi nad tulla oma nime all.
«Hetkel paistab asi kalduvat sinnapoole, et Tallinnas läheme valimistele kodanikeühenduste liiduna, paljud inimesed erinevatest linnaosade ja asumite seltsidest tahaks tulla, aga mitte päris Vaba Isamaalise Kodaniku nime all,» selgitab VIKi Tallinna piirkonna juhataja Karli Lambot.
Pikantsem on olukord Tartus, kus kuuldavasti võiks VIK minna oma nime all, aga seal oldaks (vaadates kasvõi VIKi inimeste tausta) otseselt konkurent IRLile.
Omaette teema on seejuures, kas Tõnis Lukas kandideerib VIKi nimekirjas või mitte. IRL on varem öelnud, et kui nende erakonnaliikmed hakkavad otseselt kellegi teise nime alt kandideerima, siis tuleb nad IRLst välja visata.
«Päris automaatne see otsus siiski ei oleks,» lisab küll IRLi peasekretär Tiit Riisalo. Igal juhul on Tallinn ja Tartu aga taaskord kõige tihedama konkurentsiga valimispiirkonnad.