Westholmlased innustusid kirjandeis inimeseteemadest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas eestikeelses Laagna gümnaasiumis õppivad vene noored raadiost kirjanditeemasid kuulamas. Esmakordselt olid kirjanditeemad vene ja eesti abiturientidele ühesugused.
Tallinnas eestikeelses Laagna gümnaasiumis õppivad vene noored raadiost kirjanditeemasid kuulamas. Esmakordselt olid kirjanditeemad vene ja eesti abiturientidele ühesugused. Foto: Raigo Pajula

«Inimesi on liiga palju. Kui inimesi oleks vähem, oleks loodusel kergem,» tõi Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi abiturient Sami-Sander Kivi välja oma küpsuskirjandist peamise mõtte.





Kivi vaagis laupäeval teema «Loodus ei andesta vigu» raames inimese ja looduse suhteid. Noormehe kirjandi seisukoht oli, et keskkonnaprobleemid on tingitud rahvaarvu kasvust, mistõttu tuleks saavutada rahvaarvu kasvu peatumine.

Kivi mainis oma kirjandis ära ka selle, et Eesti käitub vastupidi tema soovitusele, üritades sündimust kasvatada, ent jättis võtmata seisukoha, kas Eesti käitumine on maailma kui terviku seisukohast vale.

Kui keskkonnateemat poleks olnud, oleks Kivi kirjutanud spordist, sest käib ise jalgpalli mängimas. Teised Postimehe küsitletud Westholmi gümnaasiumi abituriendid eelistasid aga kirjutada peamiselt inimesega seotud teemadel.

Tsitaadid peas


Siret Rätsep kirjutas teemal «Mille poole püüdlevad tänapäeva noored». «Tundsin, et see on kõige sobivam. Inimesed ja inimsuhted huvitavad mind,» ütles neiu.

Sama kooli õpilane Kaisa Surva valis teema «Sündmused muudavad inimest». Neiu kirjutas inimestevahelistest suhetest, näiteks kirjeldas ta, kuidas vähihaige saab üle vähist või kuidas lähedase kaotanu sellega toime tuleb.

Materjali kirjutamiseks sai Surva ajakirjandusest, ent ka saatest «Meie», samuti oma elust. Eksamiks valmistudes oli ta läbi mõelnud, milliseid loetud raamatuid ja kogemusi ta kirjandis kasutada saab.

Samuti oli Surva välja valinud ja meelde jätnud hulga tsitaate, mida kirjandis kasutada. «Põhimõtteliselt õppisin need pähe,» lausus ta. Tsitaadid on neiu sõnul vajalikud, sest need meeldivad hindajatele, samuti on need teemat arendades kasulikud, sest nende abil saab näiteks mõnda uut mõtet arendama hakata.

Kui seda teemat poleks aga olnud, siis oleks Surva valinud teise inimese teema – «Valgus ja varjud inimhinges». Juba raadiost teemasid kuulates rõõmustas neiu, et talle sobivaid teemasid oli mitu.

Lõõgastuma või trenni


Fotograafia ja kunstiga tegelnud abiturient Rea Lest kirjutas teemal «Kunst meenutab meile igavesi väärtusi». Ta kirjutas, et inimesed võiksid kunstist enam huvituda. «Inimesed võiksid mõelda, et kena pilt, aga mis selle taga on,» hindas neiu.

Kui kunstiteemat poleks pakutavate seas olnud, oleks Lest eelistanud oma mõtted kirja panna mõnel inimsuhete teemal. «Poliitikast kirjutamine tahaks eelteadmisi, ent mind see ei huvita. Inimeseteemadel saab kirjutada elust enesest,» ütles ta.

Rätsep meenutas, et kirjandi kirjutamise alguses oli väike närv sees, ent kui ta sai jutu jooksma, läks närvilisus üle. «Vahel küll jooksis juhe kokku, ent siis puhkasin viis minutit ja kirjutasin edasi,» lausus ta.

Pärast eksami lõppu läks Rätsep sõpradega välja, et pisut lõõgastuda. Tema teada oli kõigil kirjandikirjutajatel samasugune plaan.

Kivi lausus pärast kirjandit aga, et läheb õhtul trenni, sest see aitab väga hästi lõõgastuda ja muredest vabaneda.

Kirjanditeemad
1. Uue sajandi väljakutsed
2. Valgus ja varjud inimhinges
3. «Inimese elu on lõpetamata jääv kool.» (Gottfried Keller)
4. Nüüdisaja kirjandus – looming või äri?
5. Loodus ei andesta vigu
6. Ajakirjandus – vabadus ja vastutus
7. Mille poole püüdlevad tänapäeva noored?
8. Kunst meenutab meile igavesi väärtusi
9. «Sündmused muudavad inimest» (Alexandre Dumas)
10. Pikk tee endani

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles